Otse põhisisu juurde

Aleksander Aavik "Südame keel"

Vaatlusi minu elurajalt


/.../ Sõda oma koledustega oli jõudnud jälle Eesti aladele. Teadsime kogemustest mis ootab meid kommuniste poolt uuesti okupeerimisel. Tekkis piinav küsimus: kas päästa vaid elu ja loovutada armas kodumaa? Isa ei nõustunud pere põgenemisega, ei olnud ta ju kellelegi ülekohut teinud ega olnud kapitalist, vaid suure perekonna pea. Minu järgmine vend Heldur mobiliseeriti lennuväe abiteenistusse. Aga ma ei saanud rahu ja tegin ise otsuse, et pean kuidagi pääsema vabadusse - Rootsi. /.../ 

Lk 4

/.../ Ei olnud aega viita - 21. septembri õhtul pääsesime viimasele Haapsalu rongile lootes seal leida mingi alus Läänemere ületamiseks. Rong oli põgenikest tulvil, meie sõitsime vagunikatusel. Öösel paistsid horisondil mitmel pool tulekahjud. Lõpuks jõudsime hommikul sihile ja hakkasime otsima edasipääsu võimalust. Rohukülas ei lasknud üks saksa ohvitser meid viimasele Hiiumaa praamile ja Haapsalu sadamas olid kõik seal leiduvad paadid lastud lekiks. Paar Haapsalu poissi juhatasid sellest hädas meid kaugemalasuvasse kuuri, kust leidsime ja varastasime purjejahi. Kuris oli mast, purjeks sai sakslaste telk. Laupäeval 23.septembril lahkusime pimeduses Haapsalust Vormsi kus varjusime lennukite eest roogu. Vormsil õnnestus lahkete ingerlaste talus kohendada telk purjeks ja saada ka toidupoolist ( leida ja suitsuliha ) meie Haapsalust hangitud suhkru vastu. /.../

/.../ Pühapäeval 24. septembri õhtul pimedas lahkusime Eesti pinnalt kursiga Rootsi. /.../

Lk 5 - 6

Allikas: Südame keel: valik Aleksander Aaviku luuletusi. North Vancouver, british Columbia, Canada, 2008


Kommentaarid