Otse põhisisu juurde

Aleksander Veiderma "Elu hariduse radadel"

Minu päritolu. Isa. Kullamaa kultuurielust. Vanaisa ja ema. 

/.../Jaan Veidermann oli mures rahvakooli saatuse pärast, see väljendub ka tema sõnumites ajalehtedele, millest osalt on säilinud mustandid. Paljusid sõnumeid ei avaldatud, selle eest hoolitses juba tsensori punane pliiats. 

    Üdruma kool, ametliku nimega Vaikna vallakool, oli määratud ainult oma küla lastele, väljaspool koolipiirkonda elunevaid lapsi polnud õpetaja kohustatud vastu võtma. Kooli hea kuulsuse tõttu toodi siia lapsi ka kaugemaist küladest. Isegi Kullamaa mõisa saksa soost valitseja Schmidt tõi oma pojad Üdruma kooli. Ka kirikuõpetaja saatis oma kasvandiku Jüri, kes oli vanemad kaotanud, minu isa juurde. Kooliõpetaja kehvale palgale tähendasid eemalt tulnud õpilased toetust, sest nende eest maksti õpetajale väikest tasu. /.../

Lk 65

/.../ Ajalehtedele tegi Veidermann kaastööd ja saatis sõnumeid Läänemaalt "Lääne Jaagu" nime all. See nimi sai aja jooksul nii tuttavaks, et teda nimetati ka igapäevases elus Lääne Jaaguks. Ajalehesõnumite tõttu oli tal sageli võimudega sekeldusi. Eriti oldi Veidermannile pahased C. R. Jakabsoni "Sakala" levitamise ja sellele saadetud sõnumite pärast, milles ta kirjeldas Läänemaa viletsaid hariduslikke ja majanduslikke olusid. C. R. Jakobsoni surma järel jätkas ta sõnumite saatmist Läänemaalt testele ajalehtedele. /.../

Lk 67

/.../ Õpilaste hulgast valis isa välja paremad lauljad. Pärast kooli lõpetamist kutsus ta neid laulukoori laulma. Ka tema oma lapsed laulsid kõik kooris: Miili sopranit, Liisa altot, Ernst tenorit. Laulukoor esines suurtel pühadel kirikus, hiljem ka seltside üritustel ja pidudel. Käidi ka kaugemal: Lihulas, Vigalas, Märjamaal ja mujal külakosti pakkumas. Esimesel Läänemaa laulupeol Haapsalus 1896. aastal esines Vaikna meeskoor ( topeltkvartett) rahvariietes. Mõned meeslauljad võtsid veel vanemas eas osa laulukoorist, nagu Hiie Hans Habermann, Suurekivi Juhan Jungermann, Kivisilla Hans Viridov. Naised laulsid kooris kuni abiellumiseni. Millegipärast peeti abielunaisele ebasobivaks kooris esineda. Ehitusmeister Karl Öeren ja tema abikaasa näiteks laulsid mõlemad kooris.

    Naislauljate hulgast tõmbas endale erilist tähelepanu vabadikutütar Tiina Jaanberg, kellel oli kauni kõlaga tugev hääl. Kui Tiina laulis, jäid teised lauljad teda sageli kuulama. Tuntud helilooja, tol ajal Peterburi konservatooriumi üliõpilane Rudolf Tobias, kes viibis suvel oma isa, Kullamaa köstri juures, juhtus Tiina laulu kuula Kullamaa kirikus, kus esines Vaikna segakoor. Ta oli Tiina häälest vaimustatud, kinnitas, et temast võib saada kuulus lauljatas, kui ta saab tarviliku hariduse. /.../

Lk 68

/.../ Seoses Rudolf Tobiasega meenub mulle, et ta ümisenud jalutades sageli mingit viisist ja löönud käega takti. Seepärast arvas rahvas, et tema ülemisel kambris ei ole kõik korras.
    Mõnikord mängis Tobias oma ise orelil jumalateenistuse ajal koraali. Kord jõulu esimesel pühal, kui kirik oli rahvast pungil täis, oli ta orelit mängimas. Alustanud eelmängu, unustas ta, et on tarvis hakata koraali mängima, ja improviseeris ikka uusi ja uusi variatsioone. Rahvas ootas janautis orelimängu, pastor ootas käärkambris, Rudolf aga mängis ja mängis. Kui isa kuulis, et poeg mängib ikka alles eelmängu, trügis ta läbi rahvasumma koorile ja müksas mängijad 2 Aeg on koraaliga alustada". Noor helilooja nagu ärkas ja alles siis algas lauluviis. /.../

Lk 68 - 69

Allikas: Veiderma, Aleksander (1888 - 1972) "Elu hariduse radadel" (mälestused), Tallinn 2000

Selgituseks: Mihkel Veiderma kirjutab raamatu saatesõnas: Aleksander Veiderma mälestusteraamat peaks oluliselt täiendama suhteliselt nappi memuaarikirjandust eesti koolihariduse ajaloost. 

Kommentaarid