A. Seppur „… Läänemaa ärkamises“
Vaimulik ärkamine Eestis, tuntud Vormsi ehk Noarootsi nimetuse all
Seda liikumist võiksime iseloomustada mitmeti, oma rõõmsa ilmelaadi poolest. Varemalt tuntud olid pietismi ehk vagadusele kalduvad. Erinev oli aga tsaaririigi ehk õigeusk oma idamaise kalduvusega. See tuli pärast luteriusu tulekut meie maale. Vene õigeusu pealesurumine algas aastal 1850. ja hoostus küll meelituste ja muul viisil meie rahva keskel kuni 1870. a. Ka Vormsi saar, kui kehva pinnasega maa, oli teatavate eeliste pakkumiste tõttu veneusu vastuvõtmiseks küps. Kuid peagi rootsirahvas tüdines veneusust ja hakati vaatama uut elulähedasemat usku. Siis pöörasid arukamad mehed palvega Rootsi Misjoni Seltsi poole, et viimane astuks samme Veneriigi valitsuse ees sellest usust vabanemiseks, mis aga kahjuks jäi tagajärjetuks. Rootslased Rootsimaal tegid kõik, mis nende võimsuses; isegi rahalise korjanduse selleks. Korjatud rahast jäi teatav summa üle. Misjoni Selts küsis siinselt rahvalt, mida teha rahaga, mis nende heaks on korjatud Vormi ja Noarootsi rahva enamus aga ei soovinud raha enda kasutuseks, vaid misjonäride väljasaatmiseks. Rootsi Misjoni Selts saatis nende soovi kohaselt neile kolm misjonäri: ühe Vormsi, teise Noarootsi ja kolmanda Paldiski. Misjonärid saadeti palvega teele, et nende tegevus võiks tulla palujatele hingedele õnnistuseks ja kasuks. Ja nende tuleks ei olnud asjata. Paldiski jõudnul ei käinud käsi mitte hästi. Teda peeti narriks, /.../Lk 7
Külmad tuuled puhuvad üle rõõmude õite viinapuu okstel
Kirikust lahkumise põhjusel a. 1883 anti vallatalitajatele käsk Ridalas ja Haapsalu linnas järele valvata lahkusuliste tegevust. Arvuliselt kaks ehk kolm kogumist tuli laiali ajada. Algas kitsas aeg. Seestpoolt ranged valitsuse kitsendused. Peterburist tulid saksad Haapsallu suvitama. Teiste hulgas ka üks perekond kel oli usklik teenija. Nimetatud teenija otsis ususõpru, kelledest temale oli räägitud, et neid on ka Haapsalus olemas, kes endid lasevad usus ristida. Ristimise asi alguses ei olnud kuigi selge, kuid oli siiski neid, keda ristis v.M. Krabi enne Schivet. Selle eest ta oli juba 17 päeva kinni istunud. Teenija tütarlaps sellest kuuldes ütles: "Miks lasete teie endid vangistada, sest meil Peterburis on ka usklikke kes usus ristitud, ja seda on meile lubatud Vene valitsuse poolt. Nüüd läksid vennad nõupidama, mida õieti teha ehk ettevõtta. Otsustati sõita Peterburisse. Saadikud olid vv. Mihkel Krabi, August Johanson (kes saksakeele valdaja) ja K. Höövel, Aadress oli teada teenija kaudu ja see oli Bridelnaja uulits. Väljasõit sündis augustis 1883. a. Kohale jõudes nad leidsid saklase Schive, kellega algas läbirääkimine loa nõutamiseks. Ta lubas vahendada oma advokaadil, kes pidi kirjaliku palvega esinema Eestimaa kuberneri ees loa saamiseks, kui sealsed baptistid. /.../
Lk 30
/.../ selge, millist mõju A. Johansoni-Schive kirjavahetus oli avaldanud. Ettekavatsetud plaani kohaselt kutsus kohe ta Shive Haapsallu. Viimane jõudis kohale veebruari lõpu poole1884. a. algas oma tööga v. Höövli majas. Ta kirjutas soovijate nimed, kes tahtsid ristimisega maha maetud saada ja järgmisel ööl oli ristimine Ungru jões. Neid oli 15 usuinimest, kelledest moodustati esiteks Peterburi Saksa Baptisti kog. osakond ja hiljem esimine Baptisti kogudus Haapsalus. Jutlustajaks jäi iseenesest mõistetavalt Aug. Johanson. Seega üks sakslase poolt alustatud kogudus ja teine rootslaste algatusel ellukutsutud Priikogudus. Nagu seda ka Rootsis ja Soomes kutsutakse. Selle all oleks nii mõndagi mõista ja küsida. Milleks seda oli vaja? Kas uus oli rahvale südamelähedasem jne? Oli tekkinud lõhe, mis jäi eemale sellest pakutavast ristimisest, mis näis olema ainutähtis. /.../
Lk 30
/.../ selge, millist mõju A. Johansoni-Schive kirjavahetus oli avaldanud. Ettekavatsetud plaani kohaselt kutsus kohe ta Shive Haapsallu. Viimane jõudis kohale veebruari lõpu poole1884. a. algas oma tööga v. Höövli majas. Ta kirjutas soovijate nimed, kes tahtsid ristimisega maha maetud saada ja järgmisel ööl oli ristimine Ungru jões. Neid oli 15 usuinimest, kelledest moodustati esiteks Peterburi Saksa Baptisti kog. osakond ja hiljem esimine Baptisti kogudus Haapsalus. Jutlustajaks jäi iseenesest mõistetavalt Aug. Johanson. Seega üks sakslase poolt alustatud kogudus ja teine rootslaste algatusel ellukutsutud Priikogudus. Nagu seda ka Rootsis ja Soomes kutsutakse. Selle all oleks nii mõndagi mõista ja küsida. Milleks seda oli vaja? Kas uus oli rahvale südamelähedasem jne? Oli tekkinud lõhe, mis jäi eemale sellest pakutavast ristimisest, mis näis olema ainutähtis. /.../
Lk 32
/.../ Kui kord rõõmu-väljenduse küsimus oli Haapsalus arutuse all, et miks seda keelatakse, mida piibel lubab ja ka kohati soodustab. Schive vastanud sellele, et kes tahavad karjuda ja hüpata see mingu kõrtsi ja tehku seda seal ... Rõõmu alahindamine ja labastamine ulatus ka Hiiumaal ja mujale. Mõningaid see kurvastas, kuna teised tundsid sest keelust head meelt. Nõnda lõhenesid laiemaks kahe leerivahe süüdistused. Süü jäigi hulkuma kord sinna kord tänna, kumbki pool ei andnud talle varjupaiga õigust. /.../
/.../ Kui kord rõõmu-väljenduse küsimus oli Haapsalus arutuse all, et miks seda keelatakse, mida piibel lubab ja ka kohati soodustab. Schive vastanud sellele, et kes tahavad karjuda ja hüpata see mingu kõrtsi ja tehku seda seal ... Rõõmu alahindamine ja labastamine ulatus ka Hiiumaal ja mujale. Mõningaid see kurvastas, kuna teised tundsid sest keelust head meelt. Nõnda lõhenesid laiemaks kahe leerivahe süüdistused. Süü jäigi hulkuma kord sinna kord tänna, kumbki pool ei andnud talle varjupaiga õigust. /.../
Lk 33
Jumal kasutas vendi ja tegi nende läbi pääsemise tööd, nii prii kui ka baptistide poolel. Baptistid saades venevalitsuse loa Eestimaa kubernerilt, siis kannatusekaal muutis kohe seisakut priilaste kahjuks. Baptistidel ei olnud enam töö takistusi, nagu seda varem koos töötades oli.
Lk 35
Allikas: Jees. Krist. evg. priikoguduse tekkimine ja levimine Läänemaa ärkamises / koostanud A. Seppur Toronto,1970, 176 lk.