Juhan Tork „Seisata, rändur!
Saateks/…/ Ka eesti koolimees Juhan Tork, õpetajate õpetaja, nagu teda pagulaseestlaste keskel kutsuti, jõuab oma olematus olemises taas kodumaale vaid mälestusteraamatu kaudu. /…/
Lk 9
Eksiilis 1944-1980
Euroopa: Posen – Granz – Murnau – Hanau 1944-1949
/…/ Pärast mõneaastast põgenikelaagris viibimist selgusid kaks olulist tegurit eestlasist kui ka teistest ida-euroopa rahvustest põgenikele – esiteks, et kodumaa on jäänud kindlasse ja pikemaajalisse kommunismi haardesse, ja teiseks, et tolleaegsed tulevikuperspektiivid Euroopas on väga piiratud. Algas rohkearvuline ümberasumine USA, Kanada ja Austraalia suunas, niipea kui need maad oma uksi põgenikele praotasid. /…/
/…/Mõnigi kord küsis Juhan Tork endalt hiljem, kui meenutas Poseni, Grazi, Murnau, Hanau aegu: kuidas olid nad vastu pidanud, kuidas üle elanud DP-laagrite aastad Saksamaal? Suureks elutoeks Torki peres oli alati olnud usk. Ja luule, eesti luule. Nad kinnitasid seda korduvalt. Torontos Torki koduarhiivis on koolivihikud sõjaaegselt Saksamaalt, või raamatute vahel palju lahtisi lehti, millel Marie kauni puhta käekirjaga Koidula, Liivi, Suitsu, Underi, Visnapuu, Enno parimaid luuletusi. Kõige sagedamini helises neis igi-eestiline lihtne Juhan Liiv. Läbi aastate traagika uute lootuste poole olid need alati olnud otsekui truudeks saatjateks nende kõrval.
Lk 54
Allikas: Juhan Tork „Seisata, rändur! : mälestusraamat“ / „His Life and Work“, koostanud Viiu Klemet ja Andres Tork : Brampton : Maarjamaa, 1993