HAAPSALU – LÄÄNEMAA LIHVITUD LEGEND
Sel suvel juulikuus, ma käisin Läänemaal
kus kaunis vana linn, heaks ehteks Eestimaal
ses linnas tunnetada, saan oma kindlaid juuri
sest esiemad-isad, siin kogend aegu suuri
üks krunt nii
vagune, kus vanaisa sündis
siin sõda laastas kõik, suur häving pinda kündis
soe linnaruum nii
rikas, ta võimalusi jagab
kõigile, kes kohal, häid elamusi tagab
on peened galeriid,
tänavate lõikes
peitub õnnetunne, neisse sisse põikes
kirik, vanad majad,
need kohvikute rivid
kaugeist päevist vestvad, varemete kivid
promenaadi pingil,
üks kuulus helilooja
siin õhtutunnil vaatab, kuis päike läheb looja
kõlakojas näha, võid
pilte linna ajast
ning targemana väljud, sest rahulikust majast
kuursaal nii kaunis
kutsub, ta kõrval võrsub roose
turistid valivad, siin kaamerasse poose
siin-sealpool
vetepeeglit, kaks puhkekeskust, Spaad
kui nautlejate mekad, kus lõõgastuda saad
ja suisel
kesköötunnil, meil ilmub Valge Daam
kas elustub ses linnas, veel vaikiv raudteejaam
Andre Tamm
Vabakutseline
kirjanik
/Käsikirjas, ilmumata/