Otse põhisisu juurde


 Uuemad sõnumid



Haapsalus liigub nende päevade sees haruldane ettevalmistamine; kodumaa orila-kuningannat Miina Hermanni, oodetakse kontserti andma. Nagu kuulda, on selleks kaunis ja kõlav lossikirik valitud, kuna kontserti aeg pühapäeva, 23. heinakuu päeva pääle on määratud. Esimest korda saavad siis Haapsallased oma kõrvaga kuulda, kuidas kõrgeanuline preili orila-pillide abil rahvale kord mahedalt ja meelitavalt pajatab, siis aga jälle vägevalt ja kohutavalt nagu pikse häälega. Luust ja lihast käib siis küll tundmine läbi: inimene, värise oma nurjatuma südame teadmise pärast! Varsti aga läheb sarnane iluhäälte jutlus tasasemal ja kindlal toonil edasi. Õiglase ja ausameelelise püüetega inimene kuulab selles trööstivat käsku: sammu kõikumata oma teeradasid, ära karda ühtigi, aupärjaga saab ükskord sinu töö kroonitud! Sedasama kontserti saab noore Kungla karskuse seltsi laulukoor toetama. Noorus äratab alati hääd meelt. Kes ei tunneks seda mitte oma südames kevade, kui kõik loodus nooruse ehtes hiilgab? Kes ei tõttaks mitte iseäralise häämeelega Jumalakotta, kui noored lapsed esimest korda püha armulauale liginevad?

Rõõmul ruttavad siis ka Haapsalu elanikud ühes ümberkaudse rahvaga 23. heinakuu päeval ehk 6 pärast lõunat lossikirikusse uue karskuse seltsi noort laulukoori kuulama ja vastu võtma. Pikale veniks aeg, kui siin kohal karskuse seltside üleüldisest kõrgest tähendusest juttu vestma hakkaksin. Ütlen ainult, et Kungla karskuse selts mitte üksi Haapsalu linna tarvis ei ole elule ärganud, vaid et temal põhjuskirjade järele õigus on, oma tegevust üle terve Eestimaa välja laotada. Sellepoolest saab siis seltsi tööpõld nii laialine olema, kui tema jõud ulatab. Nagu kuulda, on Läänemaa kihelkondades elav osavõtmine Kungla karskuse seltsi tegevusest liikumas- Siin ja sääl tõusevad mehed üles, kes käed adra külge tahavad panna. 

Õrnem sugu on seda seltsi juba loote ajast saadik jõudsalt aidanud ja teeb seda veel praegu seltsi liikmetena ja eestseisuse liikmetena edasi. Selts on oma tööd kõige ülikumast kohast kinni hakanud: ta astus ajaviitmata raamatukogu asutamisele, et selle läbi haridusele igas urtsikus uksed ja aknad avada. Palavam kui õpetaja ei ulata oma sõnaga jalgi nii igasse paika kuhu raamat tungib. Nii on esimene Kungla laulukoori kontsert raamatukogu asutamisele pühitsetud. Läheme siis 23. heinakuu Päeval Eestimaa orila-kumngaunat vastu võtma; ruttame Kungla laulu kuulama, avitame Kungla seltsi raamatukogu asutada. Küllap siis Eestimaa pinnal uuesti aeg asub: „Kui Kungla rahvas kuldsel a'al „Küll issid maha sööma, „Siis Vanemuine muru maal „Läks kandle lugu lööma." /…/