„Päewalehe Luiga : Eesti esimese suuremõõtmelise ajakirjaniku vaimne pärand
ja suguseltsi lugu“
Saateks
Teadmine, et meie esiisa
on olnud nimekas ajakirjanik ja kirjanikrahvavalgustaja Georg Eduard Luiga, on
tiksunud kuklas kõigil tema üheteistkümnel lapselapsel ja kaheksateistkümnel
lapselapsel. Ometi oli selle nime nimetamine Nõukogude ajal ohtlik, sest Luiga
oli Eesti poliitik, Eesti iseseisvumise, aga ühtlasi ka demokraatia eest
võitleja. Poliitik ei tähenda siin parteipoliitikut, vaid riigimeest selle sõna
parimas tähenduses. /.../
/.../ Kahekümnenda
sajandi esimesel kolmandikul, kui Luiga töötas, oli trükimeedia praktiliselt
ainus rahvaga suhtlemise võimalus./.../
/.../Ometi mõjutas Luiga
poole sajandi pikkune tegutsemine ajakirjanduspõllul, sealhulgas kujundamine
Eesti hinnatuimaks ajaleheks ja selle pikaajaline juhtimine. Eesti kultuuri ja
rahvaslikku iseteadvust samaväärselt tippkirjanike ja tipp-poliitikuste
tegevusega./.../
Lk 11-12
Illi
metsavaht Juhan ja tema kangelaslikud ning loomingulised järeltulijad
/.../ Aleksander Luiga
lapselaps, õpetaja haridusega Andres Ammas (1962-2018) oli taasiseseisvunud
Eestis hinnatud parlamendipoliitik ja ajakirjanik. Andrest ja tema
ajakirjanikust kaasat Annelit (1962-2019) tundsin ma isiklikult kui tegusaid ja
patriootiliselt mõtlevaid inimesi. /.../
Lk 23
Peetri
poja Aleksanri (1896-1946) järeltulijaid oli Valgjärvel neli:
37. Maie Laadoga (1931),
Aleksandri tütar. Haapsalu, Haapsalu KEK
38. Evald Laadoga
(1931-2014), Maie Laadoga abikaasa, Haapsalu
39. Andres Ammas
(1962-2018), Maie poeg Haapsalu, Haapsalu I kk õpetaja
40. Anneli Ammas
(1962-2019), Andrese abikaasa. Haapsalu, "Läänlase" korrespondent.
Lk 530
Allikas: Päewalehe Luiga : Eesti esimese suuremõõtmelise ajakirjaniku vaimne pärand
ja suguseltsi lugu. Tallinn, 2021