Tiit Metusala „Eesti elektrivõrkude ajalugu“
Eessõna
Rohkem kui sada aastat avalikku elektrivõrku Eestis.
Täna tarbib elektrit suuremal või vähemal määral tõenäoliselt iga Eesti elanik. Kui 18. sajandil elektrit kui nähtust esimest korda uurima hakati, ei osatud aimatagi, kui olulist rolli elekter meie elus täna kandma hakkab. Erinevaid piirkondi, linnu ja asulaid ühendavat elektrivõrku hakati Eestis järk-järgult rajama alates 1923. aastast, kui valmisid Ellamaa ja Ulila ülemaa elektrijaamad. Seega saame 2023. aastal tähistada 100 aasta möödumist tervet riiki katva elektrivõrgu loomise algusest.
Jaanus Tiisvend
Elektrilevi juhatuse esimees
Lk 3
2.osa Piirkondlike võrkude areng aastail 1919-1940
Ellamaa elektrijaama võrk
Esimesed liinid turbarabasse ja Haapsallu
/…/ Siin oleks vist paslik lisada paar sõna Haapsalu raadiojaama kohta. Otseühenduse pidamiseks välismaaga otsustas Posti peavalitsus rajada raadiojaama Haapsallu, kuna seal oli endisest sõjaväe raadiojaamast säilinud hoone ja kaks raadiomasti. Jaam oli võimeline edastama telegramme 3500 kilomeetri raadiuses. /…/
/…/ Peagi ehitati sellele esialgu ainult raadiojaama toitvale liinile haru Haapsalu linna toiteks. Läbi Uuemõisa alajaama toideti linnas paiknevaid Lossi ja Tapamaja alajaamu (vt Haapsalu plaan). See haruliin pingestati 1927. aastal ja Haapsalu linnas mindi üle Ellamaa elektrijaama toitele. Enne saadi voolu tapamaja lähedale 1922. aastal ehitatud 42 kW võimsusega alalisvooluelektrijaamast, mis nüüd suleti. Ehitati ümber ka Haapsalu linna madalpingevõrk, endine raudjuhe asendati vaskjuhtmega. /…/
Lk 41
/…/ Aastail 1931-32 tehti Ellamaa-Haapsalu liinile kapitaalremont: kõik vanad immutamata puitmastid vahetati uute puitmastide vastu, muu konstruktsioon jäi samaks. /…/
Lk 42
Allikas: Eesti elektrivõrkude ajalugu / koostaja Tiit Metusala ; toimetuse kolleegium: Jako Kotkas, Raivo Rebane, Tiit Metusala, Tallinn : Elektrilevi, 2020