K. Veskimägi "Raamatukogud Eestis Oktoobrirevolutsiooni ja Eesti töörahva kommuuni päevil."
/.../ 1918.a. hakati Eestis kokku koondama (mõisnike) kultuurivarasid.
Vajati spetsaliste, neid oli vähe ... Igasuguse kollektsiooni väärtus seisneb just tema terviklikkuses. --- Näib, et mõnevõrra kiirustades tegutseti Lääemaa Töörahva Nõukogu haridusosakonnas. Nimelt palus selle juhataja saata mõisnikelt äravõetud võõrkeelsed raamatud Haapsallu, kuna eesti- ja venekeelsetest moodustada kohapeal kohe raamatukogud. Võis juhtuda, et nii lagunes väärtuslik kollektsioon. Pealegi võis eesti- ja venekeelsetegi raamatute seas leiduda kitsalt erialaseid või haruldasi väljaandeid, mille koht oleks olnud teaduslikus raamatukogus. /.../
Allikas: Nõukogude Eesti raamatukogundus: artiklite kogumik. III, 1968, lk. 163