Eia Uus "Kirjad Buenos Airesest"
Otsin kõige ilusamat veekogu Buenos Aireses, et kivi
sinna uputada. Valin sillakese Bosques de Palermo pargis – see on puidust,
valge, hästi kena, meenutab kuidagi Raimond Valgret või Haapsalut, ja silla all
ujuvad pardid.
Lk 74
Kui käisime kevadel Kaarel B. Väljamäega Haapsalus
Prima Vistal esinemas, ütles ta, et imetleb minu juures seda, kuidas ma joon
alati kohvi nii, nagu see oleks viimane kohv, mille ma elus saan. Kaarel pole mitte
üksnes luuletaja ja kirjanik, vaid ka pastor. Selle minu ja kohvi asja sai ta
küll kõrgemalt teada. Ma ei tea, et me väga oleksime koos kohvi joonud – ja ma
ju tavaliselt ei mõtle kohvi juures tollele teispoolsuses käigule.
Lk 78
Inglise karrikoha atmosfäär on ootamatult kodune:
raamatuhunnikud, vanad kohvrid, lilleline tapeet, seinariiulid ja peeglid ja
nipsasjakesed nagu vanaema juures, mööbel ka Haapsalu stiilis valge puit.
Lk 218
Allikas: Eia Uus "Kirjad Buenos Airesest" Tallinn, 2021