Otse põhisisu juurde

 

Piret Rammo „Laupa mõis : minevikust ja tänapäevast“

Miks?

/…/ Laupa kooli koduks ja Laupa küla ehteks on ju väärikas kõrge kultuuriväärtusega pärandvara.

Aga midagi oli siiski veel tegemata: mõisalugu oli kirja panemata. Selsamal päeval lubasin seda edaspidi teha. Samas oli see ka kohustus, mille võtsime nn Norra projekti kirjutades: sellest kaunist hoonest peab lisaks koolile saama ka külakeskus ja turismiobjekt. Turistidele ei piisa, kui neile ainult ruume näidatakse ja remondist räägitakse. Neid huvitavad rohkem mõisa- ja koolilood.

Lk 4

Piret Rammo

Paruni ja tema pere elu pärast mõisa riigistamist. Jändja

Parun on oma mälestustes selle perioodi sündmusi kirjeldanud üsnagi tumedates toonides. Konstantin Pätsi jaoks aga tunnustavaid sõnu leidus. Ta kirjutas:

„Üsna osavale ja intelligentsele peaministrile Pätsile kuulub suur tunnustus, et ta suutis nii rasketes tingimustes Eesti riigi üles ehitada. Ilma rahata, vaenlane maal, oskas veel täiesti kogenematu riigijuht Eesti Vabariigi põhialused luua ja vaatamata vasakpoolsete mitmesugustele üleskutsetele asi niikaugele viia, et rahvusliberaalid valitsusega liitusid. Päts jäi oma suunale truuks.“

Otto Taube omandisse jäi 50 ha maad, Jändja puupapivabrik koos sealse suvemajaga ja osalus Türi paberivabrikus. Kõik teenijad olevat härralt saanud kingituseks lehma.

Pärast kõiki neid sündmusi sõitis parun oma pere juurde Qetzinisse, kuid pöördus nelja kuu pärast tagasi, et Jändjale uus kodu rajada. Sinna ehitati juurde neli tuba. Tubade seintel olid ilusad tammepuust paneelid. Praegu neid enam ei ole. Osa neist viidi kohalike inimeste andmetel Türi Sovhoostehnikumi ajal remonditud Särevere mõisa. Laupalt toodud mööbliga sisustati ruumid. Korrastati õueala, rajati tenniseväljak.

Jändjal oli paruniperel ka väike majapidamine kuue hobuse ja viie lehmaga. Neile kasvatati ristikheina ja kaera. Loomasöödaks oli lisaks vaja osta jõusööta. Kasvatati ka rukist.

Maja on tänaseni elamuna kasutusel.

Pere oli endiselt Saksamaal. Pärast nelja kuud Saksamaal pöördusid nad Eestisse tagasi.

Eestisse tagasitulemist olevat parun põhjendanud sellega, et Eestis on kümme korda kergem elada kui Saksamaal, just tänu eesti talupoegade töökusele.

Türi paberivabriku toodangu müügivõimalused kõikusid aastate lõikes. 1927 – kehvad, 1928 – Venemaaga sõlmitud lepingute tõttu paremad. Jändja vabrik töötas, aga sellega oli sama lugu. Seda juhatas mõnda aega vend Romani tuttav Lot Troll.

Parun kurtis raske elu üle, kuid sellegipoolest aitas oma lapsi. Vanapaar võttis ette välisreise, põhiliselt küll tervise parandamiseks ja sugulastega kohtumisteks. Tervist kosutati ka Haapsalus.

Eesti Vabariik jagas riigistatud maid eelkõige Vabadussõjast osavõtnutele asunikutaludeks.

Maatükkide suurus oli 2-20 hektarit.

Lk 79

Allikas: Piret Rammo „Laupa mõis : minevikust ja tänapäevast“ : Laupa : Laupa Mõis : Laupa Põhikool, 2013

Märkused: Sisaldab bibliograafiat ja registrit. Kokkuvõte saksa keeles