Piret Rammo „Laupa mõis : minevikust ja tänapäevast“
Miks?
/…/ Laupa kooli
koduks ja Laupa küla ehteks on ju väärikas kõrge kultuuriväärtusega pärandvara.
Aga midagi oli
siiski veel tegemata: mõisalugu oli kirja panemata. Selsamal päeval lubasin
seda edaspidi teha. Samas oli see ka kohustus, mille võtsime nn Norra projekti
kirjutades: sellest kaunist hoonest peab lisaks koolile saama ka külakeskus ja
turismiobjekt. Turistidele ei piisa, kui neile ainult ruume näidatakse ja
remondist räägitakse. Neid huvitavad rohkem mõisa- ja koolilood.
Lk 4
Piret Rammo
Paruni ja tema pere elu pärast mõisa riigistamist. Jändja
Parun on oma mälestustes selle perioodi sündmusi kirjeldanud üsnagi
tumedates toonides. Konstantin Pätsi
jaoks aga tunnustavaid sõnu leidus. Ta kirjutas:
„Üsna osavale ja intelligentsele
peaministrile Pätsile kuulub suur tunnustus, et ta suutis nii rasketes
tingimustes Eesti riigi üles ehitada. Ilma rahata, vaenlane maal, oskas veel
täiesti kogenematu riigijuht Eesti Vabariigi põhialused luua ja vaatamata
vasakpoolsete mitmesugustele üleskutsetele asi niikaugele viia, et
rahvusliberaalid valitsusega liitusid. Päts jäi oma suunale truuks.“
Otto Taube omandisse jäi 50 ha maad, Jändja puupapivabrik koos sealse
suvemajaga ja osalus Türi paberivabrikus. Kõik teenijad olevat härralt saanud
kingituseks lehma.
Pärast kõiki neid sündmusi sõitis parun oma pere juurde Qetzinisse, kuid
pöördus nelja kuu pärast tagasi, et Jändjale uus kodu rajada. Sinna ehitati
juurde neli tuba. Tubade seintel olid ilusad tammepuust paneelid. Praegu neid
enam ei ole. Osa neist viidi kohalike inimeste andmetel Türi Sovhoostehnikumi
ajal remonditud Särevere mõisa. Laupalt toodud mööbliga sisustati ruumid.
Korrastati õueala, rajati tenniseväljak.
Jändjal oli paruniperel ka väike majapidamine kuue hobuse ja viie
lehmaga. Neile kasvatati ristikheina ja kaera. Loomasöödaks oli lisaks vaja
osta jõusööta. Kasvatati ka rukist.
Maja on tänaseni elamuna kasutusel.
Pere oli endiselt Saksamaal. Pärast nelja kuud Saksamaal pöördusid nad
Eestisse tagasi.
Eestisse tagasitulemist olevat parun põhjendanud sellega, et Eestis on
kümme korda kergem elada kui Saksamaal, just tänu eesti talupoegade töökusele.
Türi paberivabriku toodangu müügivõimalused kõikusid aastate lõikes. 1927
– kehvad, 1928 – Venemaaga sõlmitud lepingute tõttu paremad. Jändja vabrik
töötas, aga sellega oli sama lugu. Seda juhatas mõnda aega vend Romani tuttav
Lot Troll.
Parun kurtis raske elu üle, kuid sellegipoolest aitas oma lapsi. Vanapaar
võttis ette välisreise, põhiliselt küll tervise parandamiseks ja sugulastega
kohtumisteks. Tervist kosutati ka Haapsalus.
Eesti Vabariik jagas riigistatud maid eelkõige Vabadussõjast osavõtnutele
asunikutaludeks.
Maatükkide suurus oli 2-20 hektarit.
Lk 79
Allikas: Piret Rammo „Laupa mõis : minevikust ja tänapäevast“ : Laupa : Laupa Mõis : Laupa Põhikool, 2013
Märkused: Sisaldab bibliograafiat ja registrit. Kokkuvõte saksa keeles