Paavo Kangur „Paslepa suveresidentsi lugu“
Lk 33 - 35
Paslepa suveresidentsi, endise ministrite nõukogu autobaasi puhkekodu ajalugu ulatub 1960ndatesse. Paldiski sõjasadama külje all Kurkses hakkas kala vähemaks jääma ja punaeliit vajas uut varjulist kohta, kus lõdvestuda. Paberid hakkasid liikuma ja juunis 1066 algas Paslepas aktiivne ehitustöö.
Puhkebaas kalarikkas lahesopis
Suulise pärimuse järgi olla kalarikka lahesopi avastajaks olnud kirglik harrastuskalastaja Aleksei Siskin, kes oli ENSV ministrite nõukogu riikliku kutsehariduse komitee esimees ja ka Tööjõureservide spordiühingu vabariikliku nõukogu esimees. Tema soovil ja käsul olla sinna tassitud kõigepealt raudteevagun. Noarootslaste sõnul olid kalastajate tingimused alguses üpris kesised.
Sündmused arenesid vaikselt. Alguses ei viidanud miski, et rajamisel oli puhkebaas eliidile. Eesti NSV ministrite nõukogu metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse juhataja käskkirjaga nr. 253 31. detsembrist 1964 korraldati ümber metsamajandite tööd. Läänemaa metsamajandis toimus huvitav muutus - moodustati juurde Vormsi metskond, mille kontrolli alla läksid nii meretagune Vormsi kui ka Noarootsi asunud Tellise ja Paslepa vahtkong. Viimased kuulusid enne Haapsalu metskonna alla.
12. aprillil 1966 valmisid Paslepa puhkelaagri puurkaevu joonised maksumusega 87 rubla. Töö teostas ministrite nõukogu geoloogia ja maapõuevarade kaitse valitsuse projekteerimise sektor "Puurkaevuprojekt" asukohaga Tallinn, Niguliste 16. Puurkaevu plaanitud sügavus oli 45 meetrit. /.../
/.../ 26.mail 1966 saatis Läänemaa metsamajandi direktor Endel Mändma kirja Haapsalu Mehhaniseeritud Ehituskolonni (MEK) juhatajale palvega võtta 1966 aasta tööplaani Läänemaa metsamajandi Paslepa jahi- ja kalamajanduskordoni ehitustööd üldmaksumusega 12 000 rubla. Objektile tuleks rajada kordonihoone ning Soome tüüpi saun. Ehitusmaterjalidega garanteerib Läänemaa metsamajand. Tagasihoidlikust Paslepas vahtkonna puhkelaagrist oli möödaminnes saanud Paslepa jahi- ja kalamajanduskordon. /.../
/.../ Valminud puhkelaagri innukamaid kasutajad olid ülemnõukogu presiidiumi esimees Aleksei Müürisepp, kommunistliku partei esimene sekretär Johannes Käbin ja Eesti NSV ministrite nõukogu esimees Valter Klauson. Ilmselt ei jäänud punabossid mugavustega rahule, sest puudusid telefon, baar ja magamiskohad. Need puudused kõrvaldati 1970ndatel.
Simmstroi eliitobjekt
14. oktoobril 1974 aastal saatis ehituskomitee esimehe asetäitja Voldemar Herkel Eesti NSV ministrite nõukogu asjadevalitseja asetäitjale sm. Simmile kirja, milles lubati koostada individuaalprojekt Haapsalu rajoonis asuva Paslepa puhkebaasi puhkehoone ehitamiseks. /.../
/.../ 1980ndate lõpus algasid Paslepas uued ajad. Karl Vaino pagendati Moskvasse, Nikaraaguast pöördus tagasi kirglik kalamees Vaino Väljas, kes võttis Karl Vaino tähtsa töö üle ja kaugel polnud ka ajad, kus tihnikust astus välja Edgar Savisaare valitsuse välisminister Lennart Meri. Huvitav kombel olid Vaino Väljas ja Lennart Meri vanad tuttavad juba 1950ndatest, kui õppisid koos Tartu Ülikoolis. Ja oma suurima kala püüdis Lennart Meri just Vaino Väljase spinninguga.
Lk 42 – 43
Peaagronoomi juhtum
/…/ Paslepas istus Lennart Meri samas saunas, kus Johannes Käbin ja Karl Vaino olid leili visanud enne teda, kuid see erutas Lennartit vähem kui eelmise kirjanikust presidendi saatus. Kadrioru lossis pesi Lennart end samas vannitoas, kus luuletajast president Johannes Vares-Barbarus väidetavalt enesetappu sooritas, ja Lennart mõtiskles selle sündmuse üle tihti kriminalistikaeksperdi täpsusega.
Lk 55
Lennart ja labidas
Lennart Meri, kes valiti 1992. aasta sügisel presidendiks, sai oma käsutusse Paslepa puhkebaasi ja välisminister Toomas Hendrik Ilves sai Kaare tänava residentsi, kus varem elas Johannes Käbin. Lennart Meril oli tingimus, et Paslepa oleks kasutatav aasta ringi. Seetõttu palgati arhitekt ja objekt renoveeriti 90ndate alguses.
"Kuna oli vajadus külalistemaja järele, kõndis Lennart Meri peagi labidaga krundil ringi ja ütles, et saagu siia maja. Selleks anti ehitajale labida mere äärde maha ja ütles, et saagu siia maja. Selleks anti ehitajale 30 päeva. Nii läkski. Presidendil oli külalised tulemas ja selleks ajaks pidi palkmaja valmis saama," jutustab komandant Valdo Kivi. Töö tal konti ei murdnud, aga muidugi sai mõelda, et on seda kõike ikka vaja. Enne presidenti oli rahulikum. Suvel käis triangel, aga talvel sai rahulikult paate ja kõike muud putitada.
Kord toimunud Paslepas naljakas dialoog.
"Mis siin haiseb?" küsib Lennart autojuhilt.
Mees, kes delikaatselt ei taha öelda, et meri haiseb, vastab: "Avameri haiseb."
Ees autojuhi kõrval istuv presidendi käsundusohvitser Martin Avameri olla pärast seda veel tükk aega nohisenud. /.../
Lk 115 - 116
"Tere tulemast Pasleppa. Siin on kuidagi soe ja mõnus. Siin on kõik päevad ilusad olnud, " ütleb Armin Karu jalgratta seljas istudes ja avab residentsi värava. Ta ostis Eesti presidendi endise suveresidentsi Läänemaal Paslepa külas 2008. aasta oktoobris. Täna on plaanis rajada siia avalikus kasutuses olev puhkekompleks.
Suvised hetked
/.../ Armin suvitab koos perega arhitekt Enn Laansoo projekteeritud peahoones, kus võttis külalisi vastu ja elas president Lennart Meri. Sisekujundust pole Armin Karu muutnud ja ta on säilinud Lennarti-aegse interjööri. Ka presidendi pilt on seinal. Lennart Meri soovil, kes olevat saanud inspiratsiooni seebiseriaalist "Dallas", ehitati ühekordne peamaja kahekordseks. Riigi esimene mees soovis sisekujundusse selliseid elemente nagu teiselt korruselt laskuv trepp. Üks uks toodi ka Kadrioru lossist. Peamaja rõdult, kuhu Armin Karu on paigaldanud klaasist piirded, avaneb 180kraadine merevaare päikseloojangusse. Kõrvalt viib trepp saunast otse merre, suurte kividega kaitstud laguuni.
"See on võrratu koht. Linnulaul, õhtupäike," kiidab Armin.
Teisel korrusel on peremehe ja tütre magamistuba. Lennarti originaalvoodi on jõudnud külalistetuppa. Alumisel korrusel on suur söögisaal, kus võõrustati tähtsamaid külalisi ja korraldati kord aastas maavanemate õhtusööke. Kokk elas vajaduse korral köögis ja tal oli eraldi sissepääs. Nüüd on köögi alla pesa teinud mingid.
Allikas: Paslepa suveresidentsi lugu / Paavo Kangur ; [toimetaja Anu Jõesaar ; illustratsioonid: Roman Matkiewicz, Ott Pilipenko ; kaanekujundus: Tarmo Lindaru, Ott Pilipenko ; fotod: Kaido Haagen ... jt.]