Mart
Erik „Minu mets :
metsatõde ja metsaõigus”
Mart Erik (1953) on suure kogemusega
metsamees, metsakasvataja-praktik.
Peale Eesti Põllumajanduse Akadeemia
lõpetamist metsamajanduse inseneri diplomiga 1976. Aastal asus ta tööle
Vihterpalu metsaülemana. “Kogu mu metsamehe elu on olnud seotud praktilise
metsandusega. Eestimaal pole ühtegi valda, mille metsades ma käinud poleks,”
ütleb Mart./…/
Lk - kaane siseküljel
/.../ Veel jälgede
segamisest. Kunagise legendaarse Vihterpalu metsaülema Aleksander Teesalu jutu
järgi vahetati viiekümnendatel Vihterpalu metskonna kontori ees oleva
"Metskonna" bussipeatuse nimi Lintsi vastu. Keila-Haapsalu maantee
ääres asuva Lintsi tuumaraketi baasi lähim bussipeatus sai aga
"Metsavahi" nime. Nõukogude vastuluure superidee seisnes selles, et
juhul kui spioon ostab bussipileti Lintsi, viib buss ta hoopiski mõni
kilomeeter enne kohale jõudmist Nõva suunas Kõmmastesse, kus algas piiritsoon.
Põhimõtteliselt olid tsooni sisenemise reeglid samad, mis Saaremaale sõidul -
piirivalve post kontrollis 24 tundi ööpäevas sisenevate ja väljuvate inimeste
dokumente ning autode pagasnikuid. /.../
Lk 70
/.../ Seetõttu tuli ka
Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajandi Vihterpalu metskonna, tuleohutuse
seisukohalt tähtsaima lähinaabri, Läänemaa metsamajandile alluva Nõva
metskonnaga suhelda telefonitsi. Nõvale polnud telefoniühenduse saamine lihtne,
sest sinna tuli võtta kaugekõne. Üks nutikas nõks oli meile siinjuures abiks -
nimelt töötas Ristnas "Lääne Kaluri" konservitsehh, mille kontoris
olid imekombel olemas nii Haapsalu kui ka Harju rajooni telefonid. Vajaduse
korral oli rannarootslaste järeltulija, alati abivalmis tsehhijuhataja ja
hilisem Swecon ASi kuninganna Siimbergi Elna, ikka valmis teisel telefonil Nõva
metskonna numbrit valima ning kaks telefonitoru omavahel rääkimiseks kokku
panema. Asja ajas ära küll ja ega ausalt öeldes kaugekõne kvaliteet eriti parem
polnudki. /.../
Lk 80
Allikas: Erik, Mart „Minu mets : metsatõde ja metsaõigus” , Tallinn, 2022