Otse põhisisu juurde

 

„Mälestusi gaidirajalt“


Gaidirajalt kogutud elamused ja omandatud kogemused on varandus, mida oleme talletanud oma mälestuste varasalve. Selles varasalves leidub rõõmsat ja tõsist, lõbusat ja kurba, südantsoojendavat, meeltülendavat. See varasalv on tulvil mälestusi, mida tahame jagada oma aatekaaslastega ning mida oleme kohustatud pärandama tulevastele põlvedele.

Lk 5

Paralepa metsas

Olime rühmaga Haapsalu juures olevas Paralepa metsas laagris. Telgid olid „Tare“ kõrval. Ühel ööl kuuleb valvel olev gaid, kui tarest keegi hüüab kõva häälega „Volgaäärsed, Volgaäärsed – uhuu-uhuu! „See oli skm. Heino Jõe. Järgmisel hommikul saime järelepärimise peale teada lõpuks, et ta oli õhtul mingit raamatut lugenud Volga jõe kohta ja öösel sellest und näinud ning unes hüüatanud.
Järgmisel päeval oli meil salkade-vaheline orienteerimismäng. Üheks ülesandeks oli kahe kontrollpunkti vahel lühike laul teha. Meie salga lauluks sai: viisil, „Vaiksel haljal aasal“:

Paralepa metsas
männipuude all,
tare, valged telgid
on puhkelaagriks meil.
Siis kuuleb vaid
veel valvel gaid:
"Oh Volgaäärsed, uhuu, uhuu!"

Agnes Pank-Pedaja
Lk 63

AllikasMälestusi gaidirajalt : koguteos / toimetanud Siiri Puust, illustratsioonid: H. Mai Halling-Raykoff :Toronto: Eesti Gaidide Liit, 1988, 510 lk.