Raimo Pullat „Viinameri : salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel“
Salapiirituseveo kroonika 1930. aastad. „Piiritusesõda
jätkub
/.../ Intensiivsem levitamine näib olevat
põhjapoolsetel randadel Läänemaal ja saartel. "Ta märgib, et Haapsalu lahe
äärsetesse valdadesse valgub salapiiritus Nõva kaudu. Selle sissevedajaid
leiduvat ka Passlepa vallas. Kiideva lahe ümbruses on iseäranis aktiivsed vedajad
Kiideva kalamehed. /.../
Lk 148
Salapiirituseveo geograafia
/.../ Halenaljakas oli Estonia teatri restorani
omaniku Erich Wahlfischi juhtum. Tsaarivõimu Siberisse asumisele saatmise
traditsiooni järgides saadeti mees 12.veebruaril 1920 Haapsalusse välja. Selle
eellugu ulatus karske Jaan Tõnissoni ebaõnnestunud uusaastavastuvõtuni
Estonias. Toole ega nõusid ei jätkunud, maja oli kütmata. Tõnisson pöördus abi
saamiseks restoraniomaniku poole, kes kandis nädalast karistust vanglas, kuhu
teda oli saatnud linnapea Aleksander Hellat alkoholimüügieeskirjade rikkumise
pärast. Vennad Wahlfischid keeldusid Tõnissoni abistamast, kuna too lubas vaid
kaks päeva vabastust. Mõni nädal hiljem tarbiti Estonia restoranis taas
alkoholi. Miilitsale selgitati, et külalistel olevat napsitamiseks rahaministri
luba. Kui miilits soovis külaliste nimed kirja panna, visati ta tänavale.
Kuuldes juhtumist, hankis linnapea 10.veebruaril siseministrilt loa sulgeda
Estonia restoran ja saata Erich Wahlfisch Haapsallu. Estonia teatri orkestri
täiskoosseis saatis isepäist restoraniomanikku linna piirile. Rõõmsate
puhkpillihelide saatel jõudis mees Haapsallu. Üldsus oli toimuvast häiritud.
Haapsalu elanikud protestisid, et nende linn pole miski Sahhalin, kuhu Tallinna
linn võib ebasoovitavaid inimesi välja saata. /.../
Lk 244 – 245
Kuritegu ja karistus
/.../ Tallinna-Haapsalu Rahukogu fondis on õige mitu
salapiiritusevedajate toimikut. Enamasti on need kohtulood sarnased, ent on ka
erinevusi.
1929. aastal oli Haapsalu rahukohtus arutusel laevade
Cefelonia ja Duben konjakioperatsioon. Süüpingis olid laevade kaptenid Jakob
Einloo, kes oli pärit Palmse vallast, ja Vassili Nairis. Kokku määrati
tollitrahve 69 924,96 krooni, seega ligi 7 miljonit senti, laevad ja joogid
võeti ära. Oli juhtumeid, kus toll lasi konterbandistid vabaks, kui nad andsid
altkäemaksu 500-1000 marka mehelt. Üks poiss olevat niiviisi vabaks saanud kaks
korda. /.../
Lk 302-303
Organiseeritud kuritegevuse ilmingud keeluseaduse ajal
/.../ Lisagem kahele eespool nimetatud suurele
salapiirituseäriga tegelnud organisatsioonile, Krönströmi ja Eeriku omale, veel
ühe, mille piirivalve avastas ja mille liikmeist suurem osa 1928. aasta
novembris-detsembris vahistati. Tegemist oli Saaremaal tegutsenud „ja väga
peenelt korraldatud salapiirituse kaubitsemise organisatsiooniga, mille
eesotsas seisid tuntud tegelased omal alal - Ostermann, Vesterblöm ja Ivanon.
Viimane tabati alles hiljuti Soomes salapiirituse veolt. Need mehed rentisid
Haapsalu ligidalt Esterbyśt (Haapsalu lahe põhjarannikul Noarootsis asuv
Eisterbi küla - Autorid) mootorpaadi
"Hildegard" ja vedasid sellega piiritust peamiselt Saaremaa ja Muhu
randa. Veel viimaste nädalate kestel, oktoobris-novembris 1928 on nad toonud
Muhusse 200 liitrit ja Soela randa 800 liitrit piiritust. Kohapeal võtsid
piirituse vastu engrosserid (ülesostjad), kes kauba omakorda edasi andsid
väikemüüjatele. Kõik olid nagu suures äriühisuses töötamas. Peategelastena olid
siin paarkümmend isikut, kellest piirivalve suure osa vahi alla võttis. ...
Teeninud on nad kindlasti suuri summe, sest nad töötasid edukalt juba paar
aastat. "(Viide 13: ERA, f978, n 1, s 326, l 3 (Vaba Maa, 19.12.1928)
/.../
Lk 320
Allikas: Raimo Pullat "Viinameri : salapiiritusvedu Läänemerel kahe sõja vahel" / Kaasautor Risto Pullat : Tallinn, 2010
Märkused: Raamat on Raimo Pullati 1993. a. Tallinnas ilmunud monograafia "Salapiiritusevedu Eestist Soome 1919-1939" põhjalikult ümver töötatud ja täiendatud väljaanne.