Merili Ginter „Sädeinimeste lood“
Meis kõigis peitub oma eriline
lugu
/…/ Miks ja kuidas see raamat
sündis?
Kõik sai alguse ühiskonda tohutult raputanud koroonaviirusest, mis viis rivist välja paljusid meist ja paljutki meie ümber. Me ei saanud jätkata oma normaalset elu, olime sunnitud püsima eraldi, täiesti võõrastes tingimustes. Suurenes stress, järjest raskem oli enda ja ümbritsevaga vaimselt hakkama saada, kohaneda. Meie elukorraldus polnud enam endine./…/
Kätlin Rohilaid-Aljaste
Laste ingel
/…/ Olen ettevõtja, kahe lapse
ema ja käivitanud projekti „Igale koolilapsele arvuti“, mille eest olen
pälvinud Läänemaa sädeinimese tiitli, Eesti missiooniinimese tiitli ja projekt
sai ka kriisimurdja tunnustuse. See projekt läks väga paljudele korda just sellepärast,
et me tegime seda väga diskreetsel moel, abipaluja ei pidanud kirjutama
palvekirja ega tõestama oma vajadust. Sest need, kes tõeliselt vajavad abi, on
siiski kõige haavatavamad grupid meie ühiskonnas. /…/
Lk 38
/…/ Väiksena ma kasvasin suviti
maal, mul oli seal vanavanaema, vanavanaisa, siis vanatädi, vanaema ja vanaisa.
Hästi palju täiskasvanuid ja eakamaid inimesi. Minu üheks lapsehoidjaks oli
linnas 80+ vanuses mees ja maal 70+ naine, pluss hunnik vanemaid sugulasi.
Vanemate inimestega koos olles areneb lapsel empaatia ja mõtlemisvõime. /…/
Lk 40
Kristi Märk
Lihtsatest, kuid mõjusatest
lahendustest
Jah, täiskasvanuna on kirjutamine
tõesti olnud ka minu sissetulekuallikaks. Nii olen oma elu jooksul kokku kirjutanud
üle tuhande loo, nendest enam kui 600 meie enda loodud kogukonnaportaali Lihula
Teataja. /…/
Lk 268
/…/ Üks konkreetne pöördepunkt
oli vanuses 23. Selleks ajaks oli mul töökoht, elukaaslane, korter, auto - kõik, mis „peab olema“, ja nii juba päris
mitu aastat. Ühel hetkel mõtlesin, kas see ongi see kõik, mis mu elus on ja
olema saab. Nii loobusin oma tööst ja läksin hoopis vabatahtlikuks
Inglismaale, kust algas üks Aafrika
projekt, millega pidin minema Mosambiigi kooli õpetama. Tulin jõuluks korraks Inglismaalt
koju, et kohe uue aasta alguses tagasi lennata, kuid samal ajal oli Lihula
kohalikust koolist järjekordne inglise keele õpetaja ära läinud ja mulle tehti
pakkumine. Mõtlesin, et okei, ma pole kunagi mõelnud, et ma võiksin õpetajaks
hakata, aga teoreetiliselt, kui ma olen valmis minema Aafrikasse lapsi õpetama,
siis tegelikult võin sama hästi õpetada lapsi oma kodukohas. /…/
Lk 269-270
Allikas: Merili Ginter "Sädeinimeste lood" : 84 avameelset vestlust ja mõtet kolmest 24-tunnisest otseülekandest / Kaasautor Kätlyn Jürisaar. Tallinn, 2021