Otse põhisisu juurde

 

Heli Reichardt „Liisu, Leenu ja Kuuks“


VIII  KOOLITÜDRUKUTE JUTUD

Lk 49

/…/ „Jätan selle maaelu ja kolin linna. Seal on alles glamuuri!“

„Ja mis see glamuur seal sinu meelest on?“ tahab emme teada.

„Noh…. Tänavavalgustus,“ ütleb Leenu  ja mõtleb, aga muud midagi ei tulegi nii järsku meelde.

Vanaema juures on muidugi tore, tema maja on otse mere ääres. Suvel pääseb üle tee kohe ujuma ja talvel on Väikesel viigil liuväli. Leenul on seal päris uisud; Liisu kihutab Soome kelguga mööda jääd ja see on väga lõbus. Ainult kui Leenu seal elaks, peaks ta hommikul väga vara tõusma, et kahe bussiga oma Ridala kooli jõuda. Taada on küll linnas bussijuht, aga tal on oma kindel marsruut ja peatused; tema ei tohi kuhugi kõrvale keerata, et oma lapselast kooli viia. Teisest küljest on Leenul lihtsam peale trenni linna jääda, sest siis on ta pikast päevast juba väga ära väsinud ja õppida on ka veel vaja. 


IX  HILISSÜGISEL 

Lk 57 

/…./ Kui elad maal, pead arvestama hoopis teistsuguste asjadega kui linnas. Siin läheb kindlasti tarvis kummikuid ja vihmakindlaid riideid, taskulampi, igasuguseid tööriistu: saagi, kirvest, labidat, reha, kõblast, traktorit ja käru. Ka paati – kui meri on ligidal. Igas peres, kus on lapsed, peab olema auto, sest bussid käivad mõni kord päevas ja ainult Haapsallu, Kiidevasse ja Puise. Maal läheb tarvis palju rohkem asju kui linnas, sest siin käib elu nii toas kui õues. Ka halva ilmaga tuleb väljas tööd teha. Nii linna- kui maalapse kodus on arvuti, telefon ja telekas ning koolis õpitakse samu asju, aga iga koolivihiku, köharohu ja trennitossude pärast tuleb sõita linna.


X AASTA KÕIGE IMELISEM KUU

Lk 62

Aasta kõige imelisem kuu on jõulukuu. Lastele igatahes. Kohe päris alguses tulevad jõulukalendrid ja hakkavad hiilima päkapikud; lasteaias ja koolis õpitakse laule ja luuletusi, meisterdatakse jõuluehteid ning joonistatakse jõulukaarte. Ümberringi muud juttu ei olegi, kui et jõulud tulevad ja on varsti käes! Haapsalu peatänava raagus puid kaunistavad vilkuvad jõulutuled, väljakule upitatakse suur kuusk; nii linnas kui maal sädelevad majade akende peal igasugused vigurid. Käes on aasta kõige pimedam aeg; päev on kõige lühem ja öö kõige pikem. Kui päikest ei paista, siis mõni päev ei lähegi päris valgeks ja hommikust peale on õhtu. Ilma jõulutuledeta oleks pime ja kurb!/…/


XI MAMMA SÜNNIPÄEV

Lk 73

/…/ Lapsed lähevad teise tuppa mängima. Linnatüdrukutel, tädi Helle lapselastel Sädel ja Saaral on kaasas uus lauamäng „Eia jõulud Tondikakul.“ Seda filmi on kõik näinud – isegi Kuuks oli kinos kaasas ja vaatas vaikselt algusest lõpuni; alles siis pistis kisama, kui film läbi sai. Tema tahtis, et oleks uuesti otsast peale pandud, aga ega kino pole nagu teleka lastenurk, kus vaata nii mitu korda, kui ise tahad.

Kuuks sellest muidugi aru ei saanud.

Seda filmi olid kõik oodanud, sest siis, kui peaosatäitja Eiat alles otsiti, oli vanaema seda lehest lugenud ja ka Leenu Haapsallu castingule viinud. Terve kultuurimaja fuajee oli soovijaid täis ning kordamööda kutsuti kõik juttu rääkima ja pildistama. /…/


Allikas: Reichardt, Heli "Liisu, Leenu ja Kuuks": Leenu ja Liisu lood teine raamat. Pildid joonistanud Annely Lember, Linna Lisette Erit (12-a) ja Loore Erit (8-a). Ridala 2019