Rein Põder „Koolinõunik“
„Palun koolinõunik Ennot“ /…/
Seal oli kaks tuba, mõlemad väikesevõitu, pealegi haaras suuremast toast tubli neljandiku enda alla klaver. Palju ruumi võtsid veel ka raamatud, mida silm kõikjalt leidis.
Enno istus koduses karvase äärega hommikumantlis akna ligidal tugitoolis. Aknast tulevas valguses torkas silma koolinõuniku näo eriline kahvatus ja kõhnus – niisugusena ei sarnanenud ta põrmugi toona nende koolis käinud mehega. Peagi taipas külaline, et seda võõrastust suurendasid veel ka Enno lühikeseks lõigatud juuksed ning märgatavalt piiratud vuntsid, mille rippuvad otsad olid tookord ta näole andnud omamoodi seletamatu saatusele alistuvuse ilme. Teisel toolil koolinõuniku vastas istus ta naine Ella, peene ja hingestatud näoga naine, ning joonistas Ennot. Joonistus oli selleks hetkeks, kui külaline sisse astus, peaaegu lõpetatud ja Ella Enno pani kartongilehe ning söepliiatsi kõrvale. Seda pilti, seda istumist oli tema silmadele niisiis vaid paariks hetkeks, ometi sisaldus selles kolme inimese igaühe isemoodi olekus mingi rahu, koduseinte kaitsev tunne, ja ehkki koolinõunik paistis ilmsesti põdur, õhkus temastki palju suuremat kindlust ning jõudu kui tookord, kooli külastades. Ja talle tundus, nagu sattunuks ta just äsja selles toas kõlanud lihtsate imeselgete värsside vaibuvasse, ent siiski veel püsivasse hingusse…/…/
Lk 100 - 101
Allikas: Põder, Rein (1943-2018) Kahekesi maailmas: lühiproosa. Tallinn, 1982
Selgituseks: kirjutatud emakeeleõpetaja mälestuste põhjal, kelle tunnis koolinõunik käis ja kes Ernst Enno luulekogu „Kadunud kodu“ ilmumise järel teda külastas.