„Elu. Kunst : Epp Maria monograafia“
Haapsalu, Sadama 18 /väikese linna võlud/
Mida aasta edasi, seda vähem satub Epp Maria seltskondlikele üritustele. Kaasa arvatud näituse avapeod, kusjuures erandit pole põhjust otsida tema enda näituse avamistest. 1998. aastal panid Epp Maria ja Jaak üles näituse Haapsalu kultuurimajas ning naisel oli kindel plaan lahkuda linnast enne avatseremooniat. "Jalutasime romantilistel tänavatel, sirelid õitsesid, aga majad olid kõik kuidagi räämas," meenutab Epp Maria. "Jaak manitses mind, et inimesed ootavad - tuleb kas või pool tundi näituse avamisel vastu pidada. No ma siis jäin. Selsamal saatuslikul vastuvõtul jalutas minu juurde mustade prillidega mees, linnaametnik, ja küsis otse: "Kas te maja osta ei taha?" Neil olevat linna bilansis mingi maja, millest neil endal jõud üle ei käi, ja soov müüa see kunstiga seotud inimestele."Epp Maria ja Jaak ei võtnud ettepanekut esialgu kuigi tõsiselt. Alles oli lõppenud vaevanõudev koduehitus vanalinnas ja neil polnud mõtteski Tallinnast ära kolida. Vaadata võis sellegipoolest. Sadama tänaval, otse mere ääres ootas neid hall maja, mille ees seisis kaks kivist vaasi, üks neist katki. Olukord tundus lootusetu. Äkki ütles Jaak: "Proovime! Usu, sellest saab kihvti maja, kui kõvasti vaeva näha! Ehk oleks siin tore pensionipõlves elada?" Jälle kolm aastat pidevat tööd - maja oli seisnud tühjalt kümme aastat - ja kodutunne paiskus Haapsalus nii suureks, et talvised nädalavahetused kasvasid üle esmaspäevadeks ja vahel ka teisipäevadeks ja siis terveks ädalaks. Elu kulges oma loomulikku rada: puhtam õhk, vaikus, promenaad, kus koeraga jalutada - kõik see kaalus üles närviliseks muutunud elu vanalinnas. "See imetabane rahu, mis on Haapsalus, ei mõju mitte ainult meile, vaid ka külalistele ja klientidele," kiidab Epp Maria langetatud otsust siiani. "Inimesed, kes tahavad tulla pilte vaatama või ostma, teevad seda hoopis meelsamini Haapsalus kui ruttavas ja rahutus Tallinnas. Ka koer - selleks ajaks oli Batu asemel juba Bucki - muutus linnast ära kolides silmanähtavalt tasakaalukamaks."
Lk 31-33
Lk 31-33
Nüüd on Epp Marial kaks pesa: SUVEKODU SEPAMAAL JA TALVEKODU HAAPSALUS /tasakaal/
Jäädes truuks oma põhimõttele - anna järele, astu tagasi ja tee uutele võimalustele ruumi -, õnnestus Tallinna-korteri müügist saadud raha eest teha Sepamaa talule kõvasti iluravi, isegi rookatus peale panna. Kodule lisaks peab Epp Maria nüüd Haapsalus peatänava eest galeriid, mille majahaldjas on Liisu ning mille veinitoas toimetab Anni. Kõik on nii paigas, et rohkem Epp Maria kodusid vahetada ei plaani.
"Igal pool on ebamugavam kui kodus," ütleb ta Haapsalu aknast luiki vaadates. Täpselt samu sõnu võiks Epp Maria kasutada Sepamaa talu terrassil maalides ja ennast päikese ning valguse järgi sättides. "Peetagu mind imelikuks, aga kuhu ma ka ei rända, juba teisel päeval igatsen koju. Tallinna-sõit on viimasel ajal ainus asi, mis tekitab minus stressi ja paneb unetult vähkrema."
Kuigi Epp Maria ei lase ega luba kohtadel või asjadel enda üle valitseda, on tema süda praegu rahul: mõlemad pesapaigad on just niisugused, kus tema ja tema suurpere tunnevad ennast kõige paremini. Kodud on tema loomingu pärisosa.
Lk 39
"Igal pool on ebamugavam kui kodus," ütleb ta Haapsalu aknast luiki vaadates. Täpselt samu sõnu võiks Epp Maria kasutada Sepamaa talu terrassil maalides ja ennast päikese ning valguse järgi sättides. "Peetagu mind imelikuks, aga kuhu ma ka ei rända, juba teisel päeval igatsen koju. Tallinna-sõit on viimasel ajal ainus asi, mis tekitab minus stressi ja paneb unetult vähkrema."
Kuigi Epp Maria ei lase ega luba kohtadel või asjadel enda üle valitseda, on tema süda praegu rahul: mõlemad pesapaigad on just niisugused, kus tema ja tema suurpere tunnevad ennast kõige paremini. Kodud on tema loomingu pärisosa.
Lk 39
Allikas: Elu. Kunst : Epp Maria monograafia / [tekstid: Margit Kilumets, Elo-Mirjam Peil ; toimetaja Katrin Streimann ; kujundaja Külli Kuusik ; fotod: Johannes Arro ... jt.] 2009