Otse põhisisu juurde

 

Kogumik „Kaela panin punase salli“

Aasta 2001

Rada

Jäljed ees

ja jäljed taga.

Kokku saab neist

terve rada.

Igal rajal

mõte sees,

minul rada alles 

                 ees.

Autor: Liina Mäepere Uuemõisa Algkool VI kl 

Talveõhtu 

Üks talvine päev,

lumine tee.

Õhtuvalguse näen –

Linnuteed.

 

Krudiseb saapa all

valge lumi,

tähtedes taevalael

peegeldub suvi.

Autor: Andres Jätsa Haapsalu Gümnaasium VIII kl

Aasta 2002

Päike 

Suvehommikul kui ärkasin,

vahel aknast päikest märkasin.

Päeval mind ta kõikjalt vaatas,

õhtul magama ka saatis.

Joonistasi ma looma, lille väikese,

alati juurde lisasin päikese.

Päike oli pildil, taevas

ja mind see hirmsasti vaevas.

Tahtsin ka endale oma päikest,

olgu sees siis suur või väike.

Nüüd juba kindlasti tean ma,

on minul oma päike ka.

Isa ja ema, õde ja koer,

nemad mu päikesed ja muu ei loe.

Autor: Renata Lukk Haapsalu Linna Algkool I kl

Õnnelik õnnetus

Istun siin üksinda lumisel mättal,

kukkusin suuskadel, nüüd jäin ma hätta.

Mida nüüd teha, ma seda ei tea,

suusk on mul murdunud ja katki mu pea.

 

Istun ja mõtlen ja leian idee,

Läbi metsa viib koduni lühem tee.

Suusk on küll murdunud ja katki mu pea,

kuid enesetunne on siiski mul hea.

 

Istun nüüd kodus ja mõtlen – mul veab,

selleski loos on midagi head.

Suusk on küll murdunud ja katki mu pea,

ent ellu ma jäin ja see ongi hea.

 

Autor: Karmo Ulejev Risti Põhikool VI kl

 

Valgus.

Valus valgus kipitseb sees.

Õnne lõpp

või algus?

 

Ootus.

Millegi lõputu ootus.

Kui teaks,

kas oleks hea?

Autor: Liina Siniveer Noarootsi Gümnaasium XII kl

Aasta 2003

Haapsalu koo

Õppimiseks pole vaja

uhket eurokööki.

Piisab, kui on lahke maja,

nii võib teha töödki.


Palju tarkust omandame,

arvutitki klõbistame.

Meie klassi õpetaja,

ta on kõige parem majas.


Rahvatants meil täies hoos,

seal on kogu seltskond koos.

Minu ema ütleb nii –

kooli läheks uuesti.


Kooli sünnipäev detsembris,

siis kui jõulud käes kalendris.

Palju õnne vana maja,

sul on uuendusi vaja!

Autor: Ats Vare Haapsalu Gümnaasium III kl

Aasta 2004

Kodukoht

On ainult mets ja muld,

On ainult majad ja kuld.

Kuld pole küll päris,

Vaid kuld on see,

Mille sa leiad kuskilt sügavalt,

Enda seest.

Aga kus see kõik on?

See on seal, kus sa elad,

See on seal, kus on su kodu

Ja kodukoht.

Autor: Kristel Toonikus Lihula Gümnaasium VIII kl

Minu kodulinn

Kui sõidad mööda Eestimaad

ja meri tuleb vastu,

siis vaata enda ümber sa –

ehk Haapsalus just astud.

 

Kui näed veel lossivaremeid,

iidvana raudteejaama,

on selge, linnu paremaid

sa oled tulnud kaema.

 

Seal seisab vanu vedureid

ja vaguneid saab näha

ning suvel rannaliivale

võib kõikjal jälgi teha.

Autor: Aleksandra Koel Haapsalu Gümnaasium III kl

Koht, millest unistad

Vanaduses meenub koht,

millest ikka unistad.

Sa mäletad neid pilvi, seda päikest.

Tunned rohu rohelust, taeva sinasust,

aga tead, et tagasi sa sinna ei saa.


Sulle meenub üks väike talu ja vana aed,

meenuvad metsad, kus aega sai veedetud.

Ning mäletad seda, et seal nutsid ja naersid,

kuid tagasi sa sinna ei saa.


Sa mäletad ema ja isa,

sa mäletad õde ja venda.

Kuid teadmine, et igavikku lahkunud nad,

sind õnnetuks teeb taas.


Nüüd noorest saanud vana

ja viimane soov on tal –

minna tagasi sinna,

olla noorpõlvemaal.

Autor: Gandela Alpius Kõmsi Lasteaed-Algkool VI kl

Aasta 2006

Imeline päike lausus: „Poiss,“

Kui vaatas aknast välja

Liivapaberina suudlen Su nelja silma,

vikatitest voolin Sulle kee.

Kahvlina ei unusta Su huuli,

ega tunnet, kuidas maitsevad need.

Puhun liblikalased tuuled Su juustesse,

öösiti Sind uduna paitan.

Kukkurtihase saadan laulma Su juurde,

viltused vaglad kaunistavad Su teed.

Karvutu oravana imetlen Sind, kui puhkad,

pimestav on Su oravsiidine keha.

Rohelised sosinad Sind jumaldavad,

haldjakõrvadesse poevad, paluvad, et pöörduksid.

Kuid Sa lähed ilma elamata, kärbse nuttu kuulmata,

aga mina ootan, poetan punapärli ning Suren.

Autor: Johannes Mengel Noarootsi Gümnaasium XI kl

Aasta 2007

Millised võimalused on rakendada eestikeelset haridust tuleviku Euroopas?

Eesti keelt kõnelevate inimeste arv on umbes üks miljon, näidates vähenemise tendentsi. Riigikogu valimiste eel on mõnede erakondade eesmärgiks rahva iibe tõstmine või ka eesti keelt kõnelejate arvu suurendamine. Ei tea küll kuidas, kuid praeguse suuna järgi võib öelda, et eesti keel on kaduv. /…/

/…/Tuleviku Euroopa ei pruugi aga samastuda tänasega. Usun, et Lääne-Euroopa kaotab oma liidripositsiooni Vanas Maailmas. Üha enam sõltutakse Ida-Euroopa maavaradest ning tööjõust. Venemaa gaasikontsernid juba manipuleerivad poole Euroopaga. Tohutu on sisseränne arengumaadest Lääne-Euroopa heaoluühiskonda, üha ägenevad konfliktid Lähis-Idas. Pead tõstavad parem- ja vasakäärmuslased. Tulevikku ennustada pole mõtet, sest mis inimkonda ees ootab, seda näitab ainult aeg. /…/

Autor: Martin Kalda Haapsalu Gümnaasium X kl

Aasta 2008

Hoia käest

Hooli. Ja hoia käest.

Ära keeldu sõbra toest.

Püüa kõigest väest,

Nii saab üle igast mäest.


Usu. Ja hoia käest.

Usk on kindlam kui kalju.

Loobu silmaveest,

Siis õnne näed veel palju.


 Armasta. Ja hoia käest.

Aga kui armastus on suur,

Siis ära hoia käest.

Hoia teda südamest.

 Autor: Maarja Hindoalla Virtsu Põhikool IX kl

Aasta 2009

Lugu Otsa Mihklist 

/…/ Kui Otsa Mihkel noorena endale naise võttis ja neile laps sündis, surid nii naine kui ka laps sünnituse ajal ära. Siis hakkas Otsa Mihkel suurest kurbusest aeda rajama. Ta tellis endale välismaalt puude ja põõsaste seemneid ja istikuid ning istutas need oma aeda. Puud ja põõsad olid talle nagu oma lapsed. Selleks, et puud ja põõsad ilusasti edasi kasvaksid, vedas Otsa Mihkel tee pealt lehmasõnnikut nendele väetiseks. Talle meeldisid ka huvitavad kivid ja puurondid. Nendega kujundas ta oma aia väga omapäraseks. Otsa Mihkel elas eraklikku elu ja suri 1958. aastal. Peale tema surma võeti aed looduskaitse alla. /…/ 

Autor: Reena Roos Oru Põhikool I kl

Aasta 2010

Kevade ootus

Puukuur tühi – kevad käes.

Käes on lumesulamisepäev.

Päeva järel läheb päev,

päikest taevas rohkem näen.

Juba sulisevad veed,

talv nüüd kevadele annab teed.

Ja siis natukene veel,

lilli korjata saan metsateel.

Autor: Hanna Seenemaa Uuemõisa Algkool I kl

Allikas: Kaela panin punase salli: Läänemaa õpilaste omaloomingu kogumik 2001-2010 : koostaja Mati Puhm: Haapsalu, 2010