„Kiri minu nooremale minale“
Eessõna
Hea lugeja!
Kirjade kirjutamine on aegade
jooksul teinud läbi palju muutusi ja ometi jäänud põhijoontes ikka samaks. Ammune
kirjasaatja, kelle hanesulega pärgamendile kirjutatud läkituse viib kohale
käskjalg, ja tänapäevane e-kirja autor, kes vajutab „saada“- nuppu. Kas nende
tunded võiksid olla sarnased? Nad on mõlemad mõelnud kellegi peale, tahtnud
midagi teada anda, jagada. Nad on koondanud mõtteid, proovinud need saada kirja
võimalikult selgelt ja loetavalt ning ilmselt ka viisakalt. Kui ei ole tegemist
just mõne olmelise teadaandega, on kirja keelgi enamasti argisest ülevam,
läbimõeldum./…/
/…/ „Kiri minu nooremale minale“
on samuti üks kirjade kogumik, aga mitte harjumuspärane. Siin astub autor
dialoogi iseendaga. Võib tunduda esmapilgul kummaline, sest kes kirjutaks
iseendale? /…/
/…/ Käesolevas kogumikus on 28
rohkem või vähem tuntud eestlase või Eestiga seotud inimese kirjad iseenda
nooremale minale. Kirjutajad on erinevas vanuses, tegutsevad erinevatel
elualadel ja kirjutasid spetsiaalselt selle kogumiku tarvis. Ühtegi varem
kirjutatud teksti siin ei ole. /…/
Lk 7-8
Meigo Märk
Olen sündinud 20.veebruaril 1990
aastal Haapsalu linnas Läänemaal. Kolmelapselise pere noorim. Õppinud Lihula
algkoolis, Lihula muusika- ja kunstikoolis ning Tallinna Muusikakeskkoolis
trompeti erialal. Olnud Lihula puhkpillioskestri dirigent ja Lihula noortemaja
juhataja.
Aastatel 2009-2014 elasin ma viis
aastat üksinda sügaval metsa sees ilma elektrita palkmajas. See periood oli
täis sügavamat loodusega suhtlemist, heliloomingut, lugemist, meditatsiooni ja
igapäevaseid talutöid.
11.mail 2014 alustasin ma Tallinna
piiri äärest Laagri bussipeatusest pikka jalgsirännakut. Neli aastat ja kolm
kuud hiljem, 2018. aastal, täitus kokku 20 000 kilomeetrit jalutamist 22
riigis. Sellel rännakul kasutasin jõgede, merede ja ookeani ületamiseks ka
paate, laevu ning lennukeid, kuid 20 000 kilomeetrit läbisin jalgsi.
Lk 109
Kahro Tall
/…/ Peale arstikutse omandamist
ja internatuuri Mustamäe Haiglas astusin residentuuri neurokirurgia erialale.
/…/
/…/ Sel ajal sündis me perre
Iris. 2018. aastal otsustasime koos Anneliga kolida maale elama. Tahtsime
rahulikumat, looduslähedasemat ja perekesksemat elu. Uueks koduks sai Vormsi
saar ja töökohaks Haapsalus Läänema Haigla. Selle kõrvalt teen asendusarstina
tööd ka saare perearstikeskuses. Kuna koduks on vana mõisa ajalooline hobusetall,
kulub praegune vaba aeg selle renoveerimisele. Siin on suviti ka avatud
kunstinäitus, kus eksponeeritud valdavalt mu suguvõsa kolme põlve looming. /…/
Lk 187-188
Allikas: "Kiri minu nooremale minale" Koostanud Veronika Kivisilla. Tallinn, 2021