Andres Tarand "Eesti tornaadod"
Esimesest joonisest esimese mudelini
/.../ Läheme nüüd aga selle juhtumi palju positiivsema poole juurde. Riia
linnas olid selle tornaado vaatlejateks Johann Christoph Brotze (1742-1823)
ning Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg (1752-1832). Esimene neist oli Riia
gümnaasiumi rektor, keda tuntakse rohkem tema kultuurilooliste ainekogude
kaudu. Tema unikaalses kogus "Sammlung verschiedener liefländischer
Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc. " leiduvad Eesti kohta käivad
materjalid avaldati tõlgitult meie tuntud ajaloolaste Ants Heina, Raimo
Pullatio, Ivar Leimuse ja Ants Viirese ühistööna aastal 2006 kogumikus
"Johann Christoph Brotze "Estonica". Aadlisoost
Ungern-Sternberg, Eestiski teada ja tuntud suguvõsast, töötas Liivimaa
Rüütelkonna mitmes ametis ja nagu sel ajal nii mõned teisedki aadlikud, tegi ka
tema hobina Riias ilmavaatlusi./.../
Lk 16
Ohvrid ja kannatanud
/.../ Kõige rohkem inimesi, korraga üheksa, uppus
Pärnu lahel augustis 1893. aastal vesipüksi läbi, mis keeras kummuli kalurite
paadid. Sama saatus tabas kolme Vormsi meest, kes 30.aprillil 1897 tahtsid
lubava kevadilmaga Haapsalust paadiga koju sõita. Mõni aasta hiljem (1902) sai
sama saatus osaks kahele Muhu mehele Virtsus. /.../
Lk 80
Keeristormide kirjeldused 1745 - 2015
30.aprill 1897
Saarlane nr 21, 27.05.1897
Haapsalust. 18.aprillil tõusis mere pääl äkiline torm,
mis ainult lühikese aja vältas. Kolm Vormsi saare meest kolivad Haapsalust kodu
minemas, leidsid aga igavese kodu. Paat sai tormist ümber visatud... /.../
Lk 123
Allikas: Eesti tornaadod / Andres Tarand, Ain Kallis : Tallinn, 2017