„Eesti apteekide ajaloost“
Läänemaa ja Haapsalu linna ühisapteek
Peale mõneaastast plaanipidamist avas Haapsalu linna ja Lääne maakonna ühisapteek uksed 1926. aasta 1. novembril Rootsituruäärse Peterburi hotelli kõrval asuvas majas, tollase aadressiga Turuplats 7.
Apteegi juhataja oli mag. pharm. Martin Alaots, maja omanik oli endine linnapea Ulrich Selg, kes neli aastat varem oli linna apteegi asutamise mõttega välja tulnud. 1926. aasta juunis valmis diplomeeritud insener-arhitekt Erwin Kreutzbergil ümberehitusprojekt, mille järgi pidi hoone tulema kahekorruseline, väliselt peaaegu selline, nagu ta praegu välja näeb.
Apteegis oli palgal kokku kuus inimest (juhataja, juhataja abi, õpilane, kassapidaja, teenija ja arvestaja). Martin Alaotsa vahetas peagi (arvatavasti 1928) välja proviisor Eduard Liiv, kes juhatas apteeki kuni selle reorganiseerimiseni 1940. aastal.
Lk 44
Haapsalu Vana Apteek
Esimene teade apteegist Haapsalus pärineb aastast 1549 ja see kuulus Wolfgang Holzwirthile. Järgmine teade apteegist Haapsalus on kaks sajandit hilisemast ajast ja seda hakati kutsuma Vanaks Apteegiks.
Apteegi avas 1743. aasta 14. märtsil Anton Schoen, kellest sai kahe aasta pärast Haapsalu raehärra. Ta oli apteegi omanik kuni surmani 14. veebruaril 1756. aastal. Samal aastal asus tema asemele proviisor Friedrich Cristoph Lasser, kelle valduses oli apteek 1761. aastani. Omanikuks sai ta abielludes eelmise omaniku lesega. 1762. aastal müüdi apteek seal töötanud Johann Georh Hanffile. 1776-1779 oli apteek Valgast pärit arsti Johann Michael Dolée valduses. Viimase surma järel müüs abikaasa Helena Dorothea apteegi sõjaväekirurg Friedrich Wilhem Marggrafile.
Järgmine omanikuvahetus toimus 1787. aastal, mil apteegi ostis Riias apteekriks õppinud, heade botaanikateadmistega proviisor Karl Georg Raupach. 1800. aastal mees suri ja ta lesk Margarethe Dorothea müüs pärandi Erben Raupachile. Viimase juures töötas juhatajana Franz Heinrich Brasche, kellest sai 1806. aastal apteegi omanik. 1832. aastal loobus Brasche apteegi pidamisest ja müüs vara Johann Gotthilf Neumannile, kes oli oma apteekriõpinguid alustanud Haapsalus ja 1822. aastast kuni omanikuks saamiseni 1832. aastal olnud apteegi juhataja.
1849. aastast oli Haapsalu apteegi järgmine omanik bürgermeistri poeg proviisor Alexander Gottlieb Küsel. Apteeki pidas ta 1856. aastani, siis müüs selle Karl Leopold Bergfeldtile, kes oli samuti olnud apteegi juhataja. Järgmise omanikuna on 1881. aastast kirjas Robert Bergfeldt, kes oli eelmise poeg. Robert Bergfeldt müüs apteegi 1888. aastal proviisor Georg Christian Nörmannile. Lisaks limonaaditootmisele alustas Nörmann 1901. aastal mereveest tervisejoogi Eau de Vosy tootmist.
1916. aastast kuulus apteek proviisor Walter Hansenile. 1920. aastal oli apteek juba Hanseni pärijate oma ja seda juhatas proviisor Bernard Buschmann. Hansenite äri läks hästi ja nad palkasid tööd korraldama juhatajaid, kuni 1927. aasta 10. juulist juhatajaks asunud Konstantin Donner apteegi 1937. aastal ära ostis. Nimetamisväärse võimsusega töötas ka limonaaditehas, andes aastas umbes 500 kasti toodangut.
Konstantin Donner oli apteegi viimane seaduslik omanik enne 1940. aasta sündmusi.
Lk 45
Allikas: "Eesti apteekide ajaloost". Tekstide autor: Heino Gustavson ; koostaja Kalju Paju. Tallinnm Eesti Apteekrite Liit, 2020
Sisukord: Haapsalu, Kullamaa, Martna, Risti apteek