Enn Nõu "Koeratapja"
/.../ Ta avab valge ukse. Nad peatuvad äratundvalt tervitusi vahetades raskelt vähihaige professori, riigivolikogu endise esimehe ja Eesti Vabariigi viimase peaministri viiekümne nelja aastase Jüri Uluotsa voodi ees. /.../
Lk 115
/.../ Valudega võitlev Uluots kõneleb närviliselt hakitult, teadlikuna liivakella lõpliku tühjaksjooksmise liginemisest.
- Oleks vist aeg valitsuse salajane koosseis peatselt avalikult välja kuulutada? Rahvale vastupanutahte ja julguse tõstmiseks esitada. Ametlikud käskkirjad tuleks igaks juhuks valmis seada. Teie kui peaminister vabariigi presidendi ülesannetes peaksite oma tervisliku olukorraga arvestades nii ruttu kui võimalik maalt lahkuma. Nii et meie riiklik kontinuiteet igas ettenähtud või ettenägemata olukorras edaspidi oleks kindlustatud. /.../
Lk 115
/.../ Adjutant Alvik lööb kergelt kannad kokku ja aitab koos Klesmentiga Uluotsa voodist jalule. Sõidutab nad koos kõige vajaliku kraami ja teiste põgenikega mootorpurjekale "Atlanticule", mis merel võtab kursi Rootsi suunas. Sakslastel on küllalt tegemist enda naha päästmisega, et oleks aega vahele segada ja takistada. Eesti loovutamise operatsioon on lõplikult käiku lastud. /.../
Lk 117
/.../ Evakueeritav valitsus sõidab maanteetolmuse bussi ja veoautodega edasi. Haapsalu - Lihula maanteel Parila koolimaja juurest paremale ja Kiideva teelt Tuuru koorejaama juurest jälle paremale, Puise teele, kuni jõuab poolsaarele ranna äärde Muhu väina, Topu lahe ja Matsalu põhjakalda vahele. /.../
Lk 138
/.../ Veoautod ja buss pargitakse Sassi külas Poka talu õuele. Põgenikud otsivad ümbruskonnas ajutist ulualust ja peatuspaika. Käivad läbi kõik talud kaasa arvatud Puise rannaküla tihedalt paigutatud kolmkümmend viis taret, alates sissesõiduotsas Vaheväljaga, edasi Liivakõrtsi, Järve, Jugasaare, Lükati, Tiiu, Sinema, Nurga, Kutseri, Lõpre, Ranna, Januse, Lõusi, Pihku, Soobasauna, Sooba, Jaagu, Kaevandi, Sepa, Oosaare, Mäetaguse, Ringi, Reinu, Ringimardi, Kohla, Pruuli, Põllusmaa, Karjajaagu, Tee, Kõremäe, Kooli, Tänavaotsa, Kaasiku, Kiimäe ja lõpetades peale Puise kordonit Kõrtsiga enne Ninale jõudmist. Suur grupp naisi ja lapsi majutatakse Puise külast kolm-neli kilomeetrit Tuuru poole, baptistide palvemajja. Õled tuuakse põrandale. Teised peavad sügisjahedates heinaküünides magama.
Puise ja Sassi baptistide oma kulu ja kirjadega ehitatud Põgari palvemaja köögis peetakse reede õhtupoolikul kahekümne teisel septembril tuhat üheksasada nelikümmend neli Vabariigi Valitsuse viimane koosolek Eesti pinnal. Adjutant Johannes Alvik hoolitseb valve eest. Kuulab vaikselt pealt üksikasju rutiinikohaselt meelde jättes. Päevakorras seisab üksainus põletav küsimus: põgenemine.
Lk 139
/.../ - Tulge minuga! kutsub Tief riigisekretäri ja adjutant Alvikut endaga kaasa. Ligemalt seletamata mispärast. Nad ruttavad üle niidu, millel õitsenud piibelehed, nurmenukud, varsakabjad, kassikäpad, kullerkupud ja jaanililled, kaugele eemale. Peidavad ajaloolised dokumendid metsa varjus, kus õitsenud sinililled, et hiljem ära tuua. Igaüks neist kolmest saab ühe "Riigi Teataja" taskupistmiseks. Tõendiks, et ei räägi Eesti Vabariigist muinasjuttu. Tief jätab ühe korrektuuräratõmbe valitsuse deklaratsioonist endale. Veel pole alla andnud. Veel usuvad nad, et Eesti Vabariigil on tulevik. Et tuhat aastat edasi elab eesti rahvas ja mitte Stalin. Mõni teine oleks ütelnud, et naiivsed mehed. Lihtsalt lollid. Aga ütlejad poleks aru saanud.
- Ma pean Tiefiga kaasa minema, sosistab adjutant Alvik riigisekretärile, kui ta õhtul omad asjad lakast ära viib.
- Nägemiseni ja head õnne!
Tief ja Johannes Alvik käivad veelkord rannas ärimehega paadiostu proovimas, aga sellest kaubast ei tule midagi välja. Võib-olla ei usu nad enam isegi. Teab, kas paat ongi olemas.
- Nüüd läheb igaüks oma teed! Peaasi, et olete siit kadunud, kui nad tulevad. Vaatame, mis edasi saab.
Esmaspäeva hommikupoole kuuleb, et venelased on Ridalas. Viisteist kilomeetrit Puisest. /.../
Lk 143
Allikas: Enn Nõu "Koeratapja" : Tallinn, 1993
Märkused: Teoses on kaks tegevusliini : olevikuline abielulugu ja minevikuline, Otto Tiefi valitsuse lugu