Eve
Pormeister „Näen, kuulan, tunnetan“
Müstiline ja hingeline
Ernst enno kadunud kodu otsimas
/…/ Ernst Enno
maailmatunnetus ja looming toetuvad teosoofiale, piiblile, samuti idamaistele
usunditele ja mütoloogiale. "Kogu Enno luule on ta usulis-metafüüsilise
maailmasuhte kuulutus," iseloomustab Ado Säärits (viide 3) väga
selgepiiriliselt Enno luuletuste filosoofiliste ja poeetilis-eetiliste
tõekspidamiste suunitlust. Enno "religioon ei ole mingi
lauluraamatu-usklikkus, see ei ole isegi dogmaatiliselt kristlik. Pigemini on
see mingi idamaise varjundiga panteism (---)." (viide 4) Haapsalus hakkas
ta uuesti uurima ja tõlkima kabala tekste (heebrea k gabbala ´pärimus,
traditsioon´; juudi müstika nimetus). (viide 5) /.../
(viide 3) Ado Säärits,
Ernst Enno. Tema surma puhul. – Eesti Kirjandus 1934, nr 5, lk 197.
(viide 4) Karl Ristikivi,
Eesti kirjanduse lugu. (Iseseisvuslaste kirjavara 10.) Stocholm: Tõrvik, 1954,
lk 68.
(viide 5) Ernst Ennot
huvitasid ka „teadvustamatuse filosoofi“ Karl Robert Eduard von Hartmanni ja
Arthur Schopenhaueri arusaamad maailmast ja inimesest. Belgia kirjanikult
Maurice Maeterlinckilt laenas Enno suure osa oma saatuseületamise filosoofiast.
Lk 280
Allikas: Eve Pormeister "Näen, kuulan, tunnetan" : vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil / Eessõnad: Kärt Hellerma, Viivi Luik , Tallinn, 2021