„Kas
on linnukesel muret? : pilte ja kilde linnuvaatlustest, Eesti
Ornitoloogiaühingu saja-aastasest tegevusest“
Kui
Eesti Looduskaitse Selts valis endale 1969. aastal kolm esimest auliiget, said
nendeks kirjanik Friedebert Tuglas, zooloogiaprofessor Johannes Piiper ning
kooliõpetaja Aleksander Lint.
Tartumaalt
pärit, kuid mitukümmend aastat Läänemaal Haapsalus pedagoogilises koolis
õpetanud Aleksander Lint (1886 – 1970) oli amatöörornitoloog par excellence.
Just
tema hakkas 1935. aasta paiku aktiivsemalt käima jäälinnu pesitsuspaikades,
märgib Olav Renno Eesti Looduses (2005, nr 9) ilmunud artiklis „Jäälind –
smaragd meie jõemaastikel“. /…/
/…/
Aleksander Lindi elu sisuks jäi ikka õpilastes tõsiste looduskiindumuste
kasvatamine, mis ühendus humanitaariaga menuka näitejuhtimise ja etlemise
vallas, võtab tema elutöö kokku Jaan Eilart (ajaleht Edasi, 12.01.1986):
„Õpetaja peab olema ka uurija, alles siis julgeb ta ka oma õpilased otse
objektile, siinsel näitel – loodusesse viia. Aga ainult nii sünnib tõeline
õpetus.“ /…/
/…/
Aastal 2013 sai Haapsalu õpetajate seminari vilistlaste eestvõttel oma õpetaja
mälestuseks paika nimeline pink Väikese Viigi kaldal.
Lk 19
Allikas: Kas on linnukesel muret? : pilte ja kilde linnuvaatlustest, Eesti Ornitoloogiaühingu saja-aastasest tegevusest : Tartu, 2021