Marju Kõivapuu "Pärandiaabits lastele ja suurtele"
II osa rahvariided, ehted
Haapsalu sall
Haapsalu
rätik ehk Haapsalu sall on kahekordsest peenvillasest lõngast või tallevillast
kootud pitskoeline nelinurkne rätik suurusega 100x100 kuni 150x150 sentimeetrit.
Hilisemal ajal hangiti juba välismaiseid lõngasorte, millest sai kududa
iseäranis õhkõrnu rätikuid, mida saab naisterahva sõrmusest läbi tõmmata.
Haapsalu
rätik koosneb kolmest osast: peenekirjalisest keskosast koos poordiga ja eraldi
kootud ning külge õmmeldud äärepitsist. Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik,
kuigi kooti ka musti, halle või beeže. Mustrid käisid käest kätte, kuid uusi
mustreid otsiti ka loodusest ja igapäevaelust, nii nagu see on olnud teistegi
traditsiooniliste käsitööesemete valmistamise puhul kombeks.
Rätikuid
hakati saksa ja vene suvitajate rätikute eeskujul kuduma Haapsalus 19.sajandi
esimesel poolel. Väidetavalt saanud see traditsioon alguse kas ühest Noarootsi
perekonnast või levinud mandrile Vormsi saarelt. Haapsalu salle-rätte on naiste
kõrval kudunud ka mehed. On arvatud, et pitsiliste sallide-rätikute
kudumistraditsiooni üheks põhjuseks olid majanduslikud olud: linnakorteritesse
ei mahtunud kangasteljed ära, varrastel kudumine aga ei võta teadupoolest kuigi
palju ruumi. Aga kudumisega lisa teenida oli hädasti vaja. Ka minu vanaema
kangasteljed läksid kahjuks 1960. aastate lõpus ahju, kui meie pere maalt linna
kolis. Kangastelgi polnud linnas kuhugi panna ning poest oli võimalik osta
igasugust kangast - kodune kangakudumine oli minetanud oma kunagise tähtsuse.
Nõukogude
ajal ohustas Haapsalu sallide-rättide kudumise traditsiooni kudumismasinatel
valmistatud masstoodang, mis oli kehva kvaliteediga. Nõudlus oli suur ja
käsitsi kudujad ei suutnud niipalju salle-rätte kududa, kui vaja. Tänapäeval
aitavad Haapsalu sallide-rättide kudumistraditsiooni elus hoida ka kohalike
koolide käsitöötunnid, kus seda käsitööoskust õpetatakse.
Unikaalse
käsitööesemena on Haapsalu rätik tuntud nii Eestis kui ka välismaal (Haapsalu -
Tuch, Haapsalu shawl; Haapsalu - huivi). Haapsalu salle ja rätte on
eksponeeritud nii mitmelgi rahvusvahelisel maailmanäitustel, näiteks 1936.
aastal New Yorgis, 1938. aastal Berliinis, 1967. aastal Montrealis, 1970.
aastal Osakas ja 1976. aastal Pariisis.
Tänapäeval
lisatakse sallile või rätikule kindlasti meistri nimi, kes vastutab tehtud
kvaliteedi eesti. Uuemal ajal on hakatud sallipitse kasutama kleitide või
pruutkleitide disainimisel.
Haapsalus
asub rätiku muuseum: http://www.puhkaeestis.ee/et/haapsalu-ratiku-muuseum
Haapsalu sallide-rätikute kudumine on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse: https:/www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu
Lk 77-78
Allikas: Marju Kõivupuu "Pärandiaabits lastele ja suurtele" : lood , Tallinn, 2019