Heili Reinart „Supelsaksad : elu ja melu Eesti kuurortides 1940. aastani“
Hapsal – Haapsalu
„Meie linn on otse kuulsaks saamas…“
Esimesed teated meresuplusest Haapsalus pärinevad
1805. aastast, kui apteeker ja Uuemõisa rentnik Franz Heinrich Brasche püstitas
merre esimese suplusmaja. See olevat välja näinud nagu üks suur kast, milleni
tuli paadiga aerutada, ning supelda sai siis kinnises ruumis päikesevalgust
nägemata. Kasti oli vaja selleks, et keegi ei saaks piiluda, kuidas ta alasti
vette läheb. 1812. aastal ehitas tolliülem Heinrich von Bock merre majakesed,
millest laudpurre kaldale viis. Muidugi olid need esimesed suplusmajakesed
püstitatud vaid enda tarbeks ja esimesed suvitajad olid tuttavad, kes tema
majas ööbisid. /…/
Lk 128
/…/ Esimese mudaravila ehitas Carl Abraham Hunniuse
pealekäimisel krahv Magnus De la Gardie Kastininale Eeslahe kaldale 1825.
aastal. Krahvi Rootsi sugulased hakkasid teda pilkavalt saunapidajaks nimetama,
mispeale müüs krahv ravila apteeker Braschele. Salapärane A.e.Br. on jätnud oma
mälestuses ka sellest asutusest kirjelduse: „Haiglased inimesed, kes peavad
arsti ettekirjutuse järgi võtma sooje vanne, võivad õnnelikud olla, et härra
krahv De la Gardie laskis hiljuti sisse seada hoone, kus kuus kena tuba on ja
neis samapalju tinatud vaskvanne, mida kraani kaudu saab parajalt täita sooja
ja külma mereveega. Iga eelnevalt tellitud vannitus maksab üks rubla
assignaatides. Teatavasti peetakse siinset merevett soolakaks, nagu ranniku
paljudes teistestki paikades, kuna seda ei magesta merre suubuv jõgi; mõned
omistavad ravitoimet ka meremudale, mis tugevasti väävli järele lõhnab, mille
mõjukusse uskudes nad end supluse ajal mudaga määrivad. Nahahaiguste ja reumaatiliste
valude vastu andvat see sageli häid tulemusi. Kahe arsti kohalolek ja apteegi
olemasolu on suureks trööstiks tõbistele.“ /…/
Lk 129
/…/ 1885. aastal saabus Moskvast Haapsallu edukas
ettevõtja ja kommersant Teodor Büll, kes, tabanud ära linna potentsiaali, ostis
koos abikaasaga Suurel promenaadil Mere puiestee nurgal olnud mudaravila.
Korralikku luterlast ja edukat ärimeest Teodor Bülli austati linnas väga ning
mõnda aega pidas ta isegi Haapsalu linnapea ametit. /…/
Lk 130
/…/ 1866. aastal asutati Haapsalus seltskondlik klubi
Musse, mis koondas sakslastest bürgereid. Seltsi alla koondus mitmekesine
ühistegevus: lugemistoa ja tantsuplatsiga suverestorani asutamisest kuni
muusika- ja teatritruppidele esinemisvõimaluste loomiseni. Joogimaja
katusealuses hakati laenutama raamatuid ja ajalehti-ajakirju. Promenaadi äärde
püstitati muusikapaviljon, mis 1912. aasta ümberehituse käigus sai ümarkaarse
kõlakoja kuju. /…/
Lk 134 – 135
/…/ Peterburi ja Riiaga sai Haapsalu regulaarse
laevaühenduse 1844. aastal. Aurulaevad Daria ja Riga sõitsid kord nädalas. Need
laevad ei randunud küll Haapsalus, mis enne Uussadama rajamist oli suuremate
aurulaevade vastuvõtmiseks liialt madal, kuid nad tegid peatuse Hiiumaa ja
Vormsi vahele jääva Harilaiu juures. /…/
Lk 136 – 137
Külaliste vastuvõtmiseks avatud
/…/ 19.sajandi alguses kuulus Haapsalu 99 elumajast 28
aadlikele ja linnas elas vaid 622 inimest. /…/
/…/ Nad ei leidnud aga sobivat majutust, kuna väikese
linnakese umbes 800 elanikku polnud veel sellega arvestanud, et oma elamist tükkis
köögi ja keldriga võõrastega jagada. Hoopis teisiti oli toa leidmisega aastal
1822. Külaliste arv oli võrreldamatult suurem, kuid sellegipoolest ei tekkinud
toidunappust. /…/
Lk 139
/…/ 1924. aastal registreeriti Haapsalus 58 suvitavat
peret, 1830 – 120, 1840 – 269. Järgmise kümnendi jooksul kasvas hüppeliselt nii
Haapsalu püsielanike kui suvitajate arv. Just siis sai ju valmis teine suur
mudakümblusasutus. Tuhande külastaja piir ületati juba 1853. aastal. /…/
Lk 140
/…/Oli suvi kena ja „patisaksu“ palju, siis oli
Haapsalu majaomanik mureta. Kasu, mis niisugusest majapidamisest tuli, aitas
peremeest vähehaaval ikka jõukamale järjele. Polnud siis ime, et niipea kui
keegi kusagilt kapitali suutis koguda, hakkas ta kohe suvemaja ehitama. Kui
20.sajandi alguses Uuemõisa maa küljest krunte hakati jagama, kerkis põllule
päris uus linnajagu, mis peamiselt suvilatest koosneski. /…/
Lk 145
Tšaikovski „Mälestused Haapsalust“
/…/ 1867. aastal sattus Haapsallu suvitama vene
helilooja Pjotr Tšaikovski koos vendade Modesti ja Anatoliga, peatudes
Suur-Mere tänav 13 aiamajas. See juhtus kaunis juhuslikult ja peamiselt
rahapuuduse tõttu. /…/
Lk 150
Nikolai Roerich ja tema maalid
/…/ Vene maali- ja teatrikunstnik, arheoloog,
publitsist ja ühiskonnategelane Nikolai Roerich sattus Haapsallu puhkama kahel
korral – 1880. ja 1910. aastal. /…/
Lk 155
Eesti Veneetsia
Grupil ärimeestest tekkis 1922. aastal mõte tuua
vaiksesse Haapsallu veidi Euroopa suurte suvekuurortide hõngu. Nii ehitasid nad
ujuva restorankabaree. Esimese õhinaga püstitati vanale praamile puhvetiruum
ühes joogisaaliga ning ristiti alus uhke nimega Eesti Veneetsiaks. /…/
Lk 165
Kaks olulist meest: Hans Alver ja Roman Haavamägi
/…/ 1929. aastal sai Haapsalu linnapeaks Hans Alver.
Ametilt oli ta arst ning töötas 1920. aastat alates Lääne maa-arstina. Ühtlasi
oli ta algusest peale olnud Haapsalus kaunistamise seltsi esimees ja see
tähendas, et ta oli juba kaua kaasa mõelnud Haapsalu kuurordi arendamisele.
Tema juhtimisel lõi kuurort järgneva kümmekonna aasta jooksul tõeliselt
õitsele. /…/
Lk 172
Kuningannad ja nende õukond
/…/ Kui 1929. aastal Päevalehe eestvedamisel Miss
Estonia valiti, otsustas Haapsalu supelasutuse valitsus iluduskuningannale ja
tema kahele näitsikule omalt poolt välja panna preemia – üks kuu tasuta
suvitamist Haapsalu supelasutuses koos 75 mudavanniga. Peale selle lubas
kuursaali einelauapidaja V. Kirsi kõigile kolmele suvehooaja jooksul prii
ülalpidamise. /…/
Lk 187
Poskade päikeselised päevad
Aino Kallas viibis päris mitmel aastal Haapsalus,
peatudes Friedheimi või Doeppi villades. 1924. aastal, kui tema tütar abiellus
Jaan Poska juunioriga, peeti pulmad Poskade suvilas Suure promenaadi ääres. /…/
Lk 193
Allikas: Heili Reinart "Supelsaksad : elu ja melu Eesti kuurortides 1940. aastani". Tallinn, 2021
Märkused: Bibliograafia lk. 425-424