Meinart Jürna "Haapsalu Motiivid"
On vaikne ja veetlev mu päevade algus
siin on eesti Veneetsias väikeses,
kus sinistel lahtedel väreleb valgus,
linn kuldseks on pleekinud päikeses.
PÄEV
Päev on põuavinane,
silmapiiri-sinane.
Kuumalt kumab päikene,
meri kullaläikene.
Ilm on täitsa tuuleta.
Sõber sõnab: luuleta!
Ei seks tunne tuju ma,
parem lähme ujuma.
***
Pleegib palav rannaliiv.
Seisatanud aja viiv.
Veepind ainsa viiruta.
Kajakki ei tiiruta.
Liikumata lesime,
mõtteidki ei esine...
Aga kelle järele
sina, süda, väreled? -
ÕHTUEELNE
Roog kahiseb ja vireleb vesi.
Pilv valge sõuab merele.
Õhk lõhnab nagu kärjamesi
ja silmapiiril väreleb.
Mu keha kiirte kuumas embus
on puha pruun ja puhanud.
Kõik kire vete karge lembus
on verest välja uhanud.
Siin rahus istun vaiksel kaldal,
suu ümiseb Tšaikovski viit...
Üks mälestus mu meeli valdab:
kord armu õnne leidsin siit...
ÕHTU
Kuis ma küll merega sobin
selles lahtede peres!
Mootori tasane pobin,
lainete rütmidki veres.
Pikutan paadis pingil
kirendab kõrkjane kallas.
Vormsis ju majakas plingib.
Vee üle hõbedat kallab
ehavöö holmide taga,
peegeldub väikeses viigis.
Hobulaid pooliti magab.
...Lendan öö valguse riigis.
1957
Allikas: Töörahva Lipp, 1957, 19. oktoober
Autor: Meinart Jürna