Otse põhisisu juurde

 

Anneli Banner „Eesti aia ajalugu“

Sissejuhatus

/…/Aiandus on osa meie ajaloost ja kultuuripärandist, kuid aianduse ajaloole ja aiapärandile ei ole minu arvates siiani suuremat tähelepanu pööratud. Üheks põhjuseks võib siin olla see, et peame koduaedu nii tavalisteks ja igapäevasteks, et ei oska neid lihtsalt väärtustada./…/

/…/Ei saa muidugi öelda, et aianduse ajaloo uurimine oleks meil täiesti vaeslapse ossa jäetud. Meie mõisapargid on päris hästi läbi uuritud. Seejuures on tähelepanu pööratud ka mõisaaedadele./…/

Lk 14

/…/ Kirjutades kasutasin lisaks trükis ilmunud allikatele ka mitmete muuseumide ja arhiivide kogudusse talletatud materjale. /…/

Lk 15

Aed katab toidulaua

Köögiviljakasvatus kogub hoogu

Esimesest kokkupuutest tomatiga on mitmetel tol ajal elanud inimestel oma mälestused. 1930ndate keskpaigas meenutas üks 10aastane Läänemaa tüdruk tolleaegset Tallinnas käiku järgmiselt: „Nägin tänaval ja pargipingil paari tüdrukut söömas mingeid punaseid pehmeid asju. Õunad need ei olnud, ka apelsinid mitte, kuid misasjad need suurte marjade moodi pehmed söögipoolised olid, seda mu mõistus ei võtnud. Õpetaja seletas meile, et need on tomatid. Maal neid ei kasvatatud veel meie kodus ja ka naabrite juurest mitte. Tundsin huvi, kuidas need maitsevad, kui raha nende ostmiseks mul enam ei jätkunud. Koju jõudes jutustasin sellest nähtusest. Isa oli tomatitest teadlik ja ka ema oli nendest kuulnud. Järgmisel Haapsalus käimise korral tõi isa meile suure kotitäie punaseid tomateid. Lootsin, et need on maitsvad ja magusad, kuid nende maitse ei meeldinud mulle üldse, olin sügavalt pettunud. Palju paremad olid kodus kasvatatud kurgid ja muud aiasaadused, milliseid aastakümneid maal kasvatati. /ERM KV 781, lk 260-261/ /…/

Lk 66

Mõisaaia peegeldused taluaedades

/…/ Leida Malmstein Ridala kihelkonna Kadaka külast on kirjutatud järgmist: „Vanaisa Jaan (s 1842) sai vana tutvuse tõttu Haapsalu krahvi lossi aednikult sordiõunte istikuid ja istutas suure aia: roostalid, päärid, pirnõunad, antonovkad jm. Peale selle veel kaevu ümber ploomipuud ja aia veerde kreeke.“ / ERM EA 214,lk 355-356/ /…/

Lk 92

Allikas: Anneli Banner "Eesti aia ajalugu" : Tallinn. 2019