Heino Gustavson "Igal kohal oma lugu"
Haapsalu piiramine
Kord tulnud suur
poolakate väga Haapsalu alla, seadnud sihiks linna vallutamise. Kuid tugevad
vallid pidanud ka kõige kangematele tormijooksudele vastu. Ei aidanud linna
loobitud tulekerad ega tohutud kivikuulid. Mis muud kui piiramine appi võtta.
Poolakatel sööki-jooki jätkub. Kui otsa saab, tuuakse küladest uut asemele.
Varsti on terve linna ümbrus tühjaks tehtud, hakatakse kaugemalt toidukraami
röövima. Linna kaitsjatel läheb olukord aga üha raskemaks. Süüa nõuavad
sõdalased, süüa tahavad elanikud. Kust sa sööki võtad, kui vaenuvägi on
ööd-päevad valvel? Lõpuks annavad raeisandad käsu kaevata allmaakäik müüride
alt otse Uuemõisa, teine salatee aga uuristada Ridalani. Sel kombel saadi nälga
mõneks ajaks edasi lükata. Käikude kaudu toodi öösiti linna liha, vilja ning
õlut-mõdu./.../
Lk 64
/.../ Poolakate pealik
aetakse üles imet vahtima. See kohkub ära: siin passi veel teine seitse aastat,
teab, kas siiski targemat tuleb. Annab käsu tagasi koju Poolamaale marssida.
Nii pääses Haapsalu seekord kurjast saatusest.
Lk
65
Allikas: Heino Gustavson "Igal kohal oma lugu" : muistendid , Tallinn, 2007