Helgi Muller „Koolinõunik Ernst Enno“
Päike rannakõrkjatesse laskub,
hulbib nagu hiigelõngekork.
Vaikset Õhtukallast mööda astun,
Seal üks büst kui ütleks: "Oli kord . . ."
. . . Oli kord siin nõudlik koolinõunik,
olid postijaam ja voorimees.
Sõitis voorimehel koolinõunik,
sõiduk peatus väikse kooli ees.
Ja siis "kooli katsuma" ta astus,
hallis ülikonnas mees, pedant.
Päike rannakõrkjatesse laskus
ja jäid vaikseks lossipark ja rand.
Ärevus seal põksus igas põues,
kõige vallatumgi poiss näis pai.
Teati selle koolimehe nõuet:
mõned vead, ja kohe nõrga said.
Aastad läinud märkamatult, lennult.
Õitsend juba mitmes ristikhein.
Siin sa seisad, koolinõunik Enno.
Ja nii nõudlikult sa vaatad meid.
Nagu ütleks: "Ärge vigu tehke,
üksnes veatu töö on selge viis!"
Ja ta silmad naerukil ja pehmed,
kuuekaelusel üks päikesekiir.
1964. Haapsalu
Allikas: Muller, Helgi (1932-1971) Laulud ratastel : luuletusi 1962-1966; illustreerinud Maret Olvet Tallinn, 1966