Otse põhisisu juurde


Helgi Vihma „Oli aegu : minu mälestused“

/.../ Muu vaba aeg, ja seda imekombel siis veel oli, möödus koolimaja pööningul. Kooliraamatukogu oli veel alles: all kappides õpilastele mõeldud osa, üleval pööningul ainult õpetajaile kättesaadav. Aga koolimajas elava õpetaja ja koolijuhataja lapsed käisid salaja pööningul lugemas. Sealt siis ka minu teadmised Ennost, Ridalast, Tuglasest, Suitsust, Underist, ka Jakobsoni "Vaeste patuste alevist"! Minu üliõpilaspäevil kuulusid Tartu Ülikooli eesti filoloogia õppeprogrammi ainult proletaarsed kirjanikud, Vilde ja natuke Tammsaaret, kuid 1957. aasta kevadel olid eesti kirjanduse riigieksami pileteis juba ka Enno, Ridala, Suits, Tuglas. Vaene kirjanduse õppejõud Juhan Käosaar: ta oli ilmselt purjus, kui seisis selle eksami hommikul ülikooli peahoone viienda auditooriumi uksel ja luges meile ette, kes on eesti kirjanikud! Ta polnud oma loenguis enamikust neist sõnagi rääkinud. Ja eksamikomisjon imestas, kuidas ma võisin teada Ridala ja Enno värsse, osata peast Tuglase "Merd", mis oli mu lemmikteos, kui mul polnud aimugi, et see on kirjutatud kõrgel merekaldal asuvas vanglas. Olen "Merd“ korduvalt deklameerinud nii kooliorkestri kui klaveri saatel. Autorit kohtasin aga alles 1964. aastal Tallinnas Underi ja Adsoni majas, kuhu olin kutsutud külla. Sugulase Anna Haava luulet teadsime õeksed kõik kolm päris palju ning isa kirjeldas meile Haavakivide talu ja elu, viis meid vaatama kahe Anna Haavakiviga (vendade lastega) seotud paiku Pala vallas. /.../

Lk 29

Allikas: Vihma, Helgi „Oli aegu : minu mälestused“ Tallinn,  2018 

Selgituseks: Need on mälestused kultuuripeeglis, kus figureerivad eesti kultuurile olulised persoonid Johannes Aavik, Paul Ariste, Pent Nurmekund, Friedebert Tuglas, Johannes Hint, Ernst Enno jpt.