“Risti raamat : aleviku kultuuriloost ja elu-olust” 2.raamat
Nukuteater ja Ülo ning Leida Ots
Ülo Ots (20.oktoober 1923 – 7.jaanuar 2000) oli märkimisväärse kunstiandega mees. Tallinna 5.algkoolis õppides tunti teda kooli parima joonistajana. Otsa tööd olid püsivalt kooli kunstinäitustel üleval. Pärast õpinguid võttis ta osa Noorte Meeste Kristliku Ühingu tegevusest tollase Lutheri mööblivabriku juures. Õppis ka Tallinnas kunstikoolis. Sõja ajal „valel poolel“ olles jõudis ta välja Prantsusmaale, aga võimalust sinna jääda ta ei kasutanud, kodumaa tõmme oli nii suur. Pärast sõda sai Otsast üheteistkümneks aastaks Risti rahvamaja juhataja kohusetäitja, pani käima kaheksa ring, ka kunstiringi. Silmapaistvaim nendest oli nukuteater.
Ta oli ka Haapsalu linna peakunstnik, tegi dekoratsioonid „Tuulise ranna“ vabaõhuetenduse jaoks Haapsalus. Suureks sõbraks sai ta Ellamaal elanud näitleja Ruts Baumanniga. Baumannist maalis Ots ka portree. Kunstiinstituuti Ülo Otsa tema mineviku tõttu vastu ei võetud. Kunstiõpetust sai ta aga Ants Viidalepa ja Ülo Tederi käe all. Oli nende juhatatud kursuste edukamaid õpilasi. Enim meeldis talle graafika ja sobisid portreed ning maastikud. Kunstnik jäädvustas piltidele oma lapsed ja vanemad. Otsa tööd on olnud näitustel Haapsalus, 1952. aastal eksponeeriti Ristil tema isiknäitust. /…/
Lk 76 – 77
Risti kunagine teemaja (Tallinna mnt 2) on suurte legendide vääriline – paljud on temast kuulnud, aga oma silmaga näinud ja käega katsunud vähesed. Vaatamata sellele, et nõukogude ajal kandis maja nii toidubaari kui söökla nime, vastav siltki ukse kohal ilutsemas, kutsuti seda rahvasuus siiski teemajaks. Kas on tegemist pärandusega hobupostijaamas tegutsenud toitlustusasutustelt, kes teab.
Uskumatult sageli teati paarkümmend aastat tagasi mujal Eestis siinkirjutaja elukohta legendaarse teemaja järgi. Aivo Paljasmaa mäletab samuti, et Rakvere teatrisse tööle minnes olid kaks esimest küsimust talle – kuidas Gunnaril läheb (värvikas haapsallane Gunnar Ollo) ja kas Risti teemaja on ikka alles. Need kaks olid Läänemaal märgid. Paljasmaa teab ka, et Ardi Liives sai oma näidendi „Uusaasta öö“ (1958) sündmuspaiga valikul inspiratsiooni Risti teemajast. Otsesõnu alevikku küll ei mainita. Teemaja värvikate külastajate hulgas oli kohalikke (hilisem eeposte tõlkija Rein Sepp), küllasõitjaid (Ruts Baumann, Gunnar Ollo) ning läbisõitjaid. Viimastest meenutab Peeter Murik legendaarset näitlejat ja Lavakunstikateedri juhatajat Voldemar Pansot. Nimelt elanud Panso õde Lihulas ja talle bussiga külla sõites sai Ristil tehtava peatuse ajal teemajast läbi astuda. Mõnikord jooksis jutt nii ladusalt, et bussi väljumisaeg läks meelest. Mõnikord saadeti poisikesi bussi kinni pidama, mõnikord jäädi järgmist bussi ootama. Pansol oli kaasas ka sõpru – Murik mäletab Vello Viisimaad ja Endel Pärna, aga kindlasti oli veel teisigi tuntud näitlejaid, kes jala üle Risti teemaja läve tõstsid. /…/
Lk 358 – 359
Allikas: Risti raamat : aleviku kultuuriloost ja elu-olust. 2 / Koostaja Anne Heimann ; toimetaja Krista Kumberg ; kujundaja: Endla Toots. Risti : MTÜ Risti Huvi, 2020