"Risti raamat: aleviku tekkest ja kujunemisest” 1.raamat
1870. aastal Eestis esimese raudteeliini Paldiskist Tallinna ja sealt edasi Narva kaudu toonase Vene keisririigi pealinna Peterburi suunal avanud Balti Raudtee Selts, mis tegutses erakapitalil põhineva aktsiaseltsina, oli esiotsa dünaamiline ettevõte. Juba esimese seltsile kuuluva raudtee valmimise järel hakati kavandama uute liinide ehitust ja seda ka Eesti aladel, kus ennekõike kaaluti Haapsalule ja Tartule raudteeühenduse andmist. Haapsalu oli Vene kõrgaadli seas üha enam populaarsust koguv kuurort ja vajas hädasti paremat transpordiühendust. Haapsalu-suunalise raudtee-ehituse planeerimist õhutas ilmselt veelgi tagant suurvürst Aleksander Aleksandrovitši (hilisem keiser Aleksander III) ja tema perekonna pikem viibimine Haapsalus 1871. aastal. Juba 1872. aasta kevadel võeti taas tõsisemalt kõne alla Haapsalu raudtee rajamine ja selleks vajalike eeltöödega alustamine. /…/
Lk 109 – 110
/…/ Ainus tollane Keila-Haapsalu raudteetrassi (73 versta ehk 78 km) kava nägi samuti ette raudteed just Risti hobupostijaama juurest möödumas. Aastal 1855 avatud ja esmaste raudteekavade visandamise hetkeks omaette hoone saanud hobupostijaam, mille kaudu olemasolev postitrakt suundus nii Virtsu kui Haapsallu, oli arvestatav põhjus, miks üldse raudteed Risti kaudu planeerida. /…/
Lk 110
/…/ Aastal 1898 Haapsalu linnapeaks saanud krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternbergi tegevus viis lõpuks väikelinna sihile. Keiser Nikolai II, kelle tähelepanu ta isiklikult raudtee puudumisele olevat juhtinud, rahuldas tema palve ning andis 19.mail (uue kalendri järgi 1.juunil) 1902 korralduse alustada riiklike vahenditega 1903. aastal laiarööpmelise (1524 mm) raudtee ehitusega Keila jaamast Haapsaluni tingimusel, et eeltööd 1902. aasta jooksul teostatakse ning raudtee-alune maa tasuta eraldatakse. Raudtee ehitustöid määrati juhtima kogenud raudteeinsener Peter von Götte, kes oli osalenud nii Tapa -Tartu raudtee ehitamisel kui juhtinud Eestis läbinud Pihkva – Riia raudtee ehituse töid.
Teedeminister vürst Hilkovi sõit autoga Keila jaamast Haapsallu 25.mail (ukj 7.juunil) 1902 andis omamoodi stardipaugu kõikvõimalikele aruteludele seoses uue raudteega. Mõisnikud olid küll lubanud neile kuuluva maa tasuta raudtee alla anda, ent paremaid maatükke ei soovinud keegi selleks eraldada, pigem soo- ja niidumaid. /…/
Lk 111
/…/ Nimelt leidis Eesti Raudtee 1995.aastal, et Riisipere – Haapsalu lõik on üks vähese toimega ja tehniliselt mahajäänumaid raudteeliine vabariigis. Liiklusgraafiku järgi liikus sel teelõigul ööpäevas kolm paari reisironge ja üks paar kaubaronge. Tee ebarahuldava seisundi tõttu oli liinil keskmiseks sõidukiiruseks 27 km/h. Reisirongidele oli kehtestatud piirkiiruseks kuni 40km/h ja kaubarongidele kuni 25 km/h ning mõnedel lõikudel oli piirkiirus sootuks 15 km/h. Reisijateveo muutsid sellised kiirused raudtee-ettevõtte arvates ebaotstarbekaks, lisaks oli see majanduslikult kahjulikum. Nii lõpetaski RE Eesti Raudtee 22.septembril 1995 reisijateveo Riisipere – Haapsalu raudteelõigul. /…/
Lk 205
/…/ Risti jaama viimane töötaja ja jaamaülem Ljubov Zaitseva on meenutanud, et lõplik punkt Risti jaama tegevusele pandi 26.aprillil 1998 – järgmisest päevast asus ta juba koos endiste Taebla ja Haapsalu jaamaülemaga tööle Riisipere jaama kaubakontorisse kaubalaekurina.
Kummalise erastamisprotsessi tulemusel oli viimaks 12.detsembril 1997 sõlmitud Eesti Erastamisagentuuri ja Läänemaa väikeettevõtte OÜ Uuemõisa Taavi vahel ostu-müügileping, mille kohaselt omandiõigus aktsiaseltsi Eesti Raudtee Riisipere – Haapsalu raudteelõigu varadele läks 11. märtsist 1998 üle osaühingule Uuemõisa Taavi. /…/
Lk 210
/…/ Ostu-müügitehinguks on küll tegelikult keeruline nimetada sümboolse summa eest (100 krooni raudteekilomeetri kohta) miljonite kroonide väärtuses riigi vara üleandmist väikeettevõtjale. Riisipere – Haapsalu eraraudteel teostas alates 1.maist 1998 Uuemõisa Taavi omaniku Arne Taali asustatud OÜ Haapsalu Raudtee tasuta saadud mootorveduriga Robert kuue aasta vältel kaubavedusid, aga ka mõne lõbusõidu reisijatele.
Veidi enne Haapsalu raudtee 100.juubelit otsustas raudteeomanik rööbastee üles võtta, millega alustati Haapsalust 2004. aasta kevadel. /…/
Lk 212