Ernst Enno "Valge unustus"
Ju valget vaske raskelt puistand vahtra oksilt tuul,
Ju mõndagi nii kurba sõlmind iga huul.
Pilv avand põue, nõrgunud ala valget unustust
Ning katnud kinni kaduvusse raugend armastust.
Et vaikne, valge rada saand sest saatjaks laugele,
Kus härmatiseks muutub iga pisar laugele.
Mul on, kui oleksin ma ära käinud oma valge tee
Ning ära joonud oma elu kibeduse vee
Ju nägemata lõhnab nüüd mu hinge hiis -
Ja sai sest minu elurände kõige õilsam viis.
1934
Allikas: Ernst Enno "Rändaja õhtulaul", 1998, lk 288-289
Autorist: Luuletaja Ernst Enno (08.06.1875 vkj. 25.05.1875/ Valguta, Rannu kihelkond, Liivimaa - 07.03.1934 Haapsalu). 1919.a. lõpus asus Ernst Enno tööle Haapsalus Läänemaa koolinõunikuna ja töötas sellel ametikohal kuni surmani.