Tarn välul
- Paralepas lagendikul, mida 20.sajandi teisel poolel nimetati Veteranide väljakuks.
- Valgeväljal lagendikul, kus tuletõrjujad pidasid õppuseid ja kus dresseeriti koeri.
- Noarootsis Paslepa lähedal metsas raiesmikul, kus 1984.aasta suvel toimus suur metsatulekahju.
- Tallinnas Stroomi metsas.
- Tartus Ropka pargis.
- Tartus Gustav Adolfi platsil.
- Tartus Toomemäel.
- Haapsalus Randsalu oja ääres luhamännikus.
- Haapsalus Aafrika rannas.
- Valgeväljal lagendikul, kus tuletõrjujad pidasid õppuseid ja kus dresseeriti koeri.
- Noarootsis Paslepa lähedal metsas raiesmikul, kus 1984.aasta suvel toimus suur metsatulekahju.
- Tallinnas Stroomi metsas.
- Tartus Ropka pargis.
- Tartus Gustav Adolfi platsil.
- Tartus Toomemäel.
- Haapsalus Randsalu oja ääres luhamännikus.
- Haapsalus Aafrika rannas.
3.aprillil 2021
Lauri Pilter "Poeem kolmikvärssides"
haned kiljuvad
sigur teeveeres kuke-
seeni lõunaroaks
suuri sõnu teen
suuri sõnu teen
järjest harvem ikkagi
ilu on armas
lootus on armas
lootus on armas
ja lend mõttelaotuses
pilvitul tunnil
mu noorussõnum
mu noorussõnum
sai tuhaks Hamletita
õpi elama
vaarisa Karli
vaarisa Karli
kingsepahaamer pipra
rätis puruks taob
nisu võetud raud-
nisu võetud raud-
rohi õilmitseb küpsed
lõikuselõhnad
põlvest põlve aeg-
põlvest põlve aeg-
kondade viisi päikse
vihk nisupõllul
raudrohi ja naat
üks kõva kui kivi
teine naiselik
üks kõva kui kivi
teine naiselik
kollane liblik
rohukõrreksel peatub
keskpäeva tuules
paekive kandsin
paekive kandsin
põllumaalt aiamüüriks
noorusaegadel
tagalahe äär
tagalahe äär
punetab koiduvalgel
harvad pilvekiud
linn on jäätunud
linn on jäätunud
jääpurikad ripuvad
katuste serval
tagalaht külmus
tagalaht külmus
jääkamakad kõrguvad
pruunis roostikus
tiiruga ümber
tiiruga ümber
tagalahe sinna kus
õitseb tulikaid
tagalahe veed
tagalahe veed
vaikivad koidu hõlmas
vareste kraaksud
vee silmas ujub
vee silmas ujub
aina vaikiv lind pervel
lehvimas pesu
vesi vajutab
vesi vajutab
pajutüved alla öö
naerab su üle
porine laugas
porine laugas
liiga libedaks olen
suusad määrinud
ülaseid õitseb
ülaseid õitseb
mudasel metsapinnal
uitad asjata
kord oma koera
kord oma koera
jälgi otsisin võsas
teed puha võõrad
autokuuride
autokuuride
rivid lombipervedel
lehtede risu
ussikesi siin
ussikesi siin
sambla alt kühveldasin
kala ei saanud
kõrkjad ja lombid
kõrkjad ja lombid
igipõline jäänuk
kõrgvete ajast
mõelda vaid aknast
mõelda vaid aknast
näeb merd kas ta ei tea see
vaid kuiv lahesopp
kirsse noppisin
kirsse noppisin
nüüd pole muud teha kui
puhata töödest
kõhe suvi viib
kõhe suvi viib
meie unelmad uute
koitude maale
hommiku värskus
hommiku värskus
kastab noori ja vanu
ööhakust peale
noorukina küll
noorukina küll
luulet vist kirjutasin
siin üksnes sõnu
kaldus pajudel
kaldus pajudel
seisab ees palju aastaid
tuulehoos laulda
taas sajab vihma
taas sajab vihma
minu igatsus kaldub
pajude moodi
onu teeb vibu
onu teeb vibu
motika korvis sõidan
isaga koju
ema lehvitab
ema lehvitab
Vene lennuk pea kohal
kõigutab tiibu
tädi Hiie korv
tädi Hiie korv
on maasikatest kummis
sügiseks moosi
mu ainsad sõidud
mu ainsad sõidud
autoroolis jäid siia
lagendikule
tuleahelat
tuleahelat
üle lahe vaadates
hämarik embab
raudteel matkasin
raudteel matkasin
sinilillekohale
sõprade saatel
isa norsates
isa norsates
tugitooli jäi koiduks
ronis voodisse
sulgen silmad ja
sulgen silmad ja
loen kaheteistkümneni
ma tõesti elan
linnamaastikul
linnamaastikul
vahel ikka veel tunnen
lautade lõhna
õrn õhtu tume
õrn õhtu tume
on su juus ja su põse-
sarnad põlevad
ema kallistas
ema kallistas
olemata lugenud
mu luuletusi
taevakehana
taevakehana
söösta päikese poole
koidikul rannas
televiisor mul
televiisor mul
ainuke vara seda
kannan endaga
it’s like gravity
it’s like gravity
miks sa küll nii arutled
pese trepp ära
visandan jutu
visandan jutu
Uks Düreri piltidest
innustust leian
Nigulas kalal
Nigulas kalal
vanaema jälgib mind
vargsi muiates
ikkagi usun
ikkagi usun
vanaema Nigulas
edasi elab
Jana konutab
Jana konutab
Nigulas ja Österbys
kantseldab lapsi
kröömid Nigulas
kröömid Nigulas
jäävalt möödas need ajad
vanaemaga
möödunud krööme
vanaemaga
möödunud krööme
Nigulastki mul jagub
vihmasteks öödeks
potissepale
potissepale
meeldisid tomatid aeg
talle neid kinkis
potissepp kastab
potissepp kastab
savi veega kastmata
katsu sõtkuda
kirjamehe pink
kirjamehe pink
kahvatu veeväli ees
kala lööb sulpsu
Tahukülas viis
Tahukülas viis
hunt taluõuest kassi
nüüdsama suvel
varesed pajul
varesed pajul
leitsakus rohetav linn
taamal tagalaht
kostab soome keelt
kostab soome keelt
see kajab augustiöös
muinasaeg kestab
kahlan roostikku
kahlan roostikku
linnast kaugele peatun
ongi vabadus
kõrkjad laulavad
kõrkjad laulavad
peita end kõrte varju
hingata lõhnu
taevas pea kohal
taevas pea kohal
nii häirimatu kaugel
nagu kodused
veepuhastusjaam
veepuhastusjaam
haukuv koer tara taga
loigud kruusateel
kogu reovesi
kogu reovesi
voolab sinna kuhu küll
see saast ladestub
võpsikus oja
võpsikus oja
kevadel siin sumpasin
nurmenukke tõin
linnuvaatlustorn
linnuvaatlustorn
täis soditud nimesid
kõrge ja uhke
ruubaga siin kord
ruubaga siin kord
sõideti madalikust
kahlati üle
Vova jalutab
Vova jalutab
oma koeraga paitab
ja peksab ööni
valget kübarat
valget kübarat
kandev naine tuleb poest
mis ta küll ostis
suitsuräim on hea
suitsuräim on hea
palaval suvepäeval
vett peale juues
pihlad punased
pihlad punased
tali jälle tulekul
hämarad ööd ees
postipoiss saabub
postipoiss saabub
jalgrattaga udune
laupäeva algus
lumi katustel
lumi katustel
nooljad kuused õunapuu
üleni härmas
kahkjas lõkketuhk
kahkjas lõkketuhk
küpseb kümme kartulit
sool ja või laual
palavus piinab
palavus piinab
koera kes liiga vana
ootab uut päeva
lodjapuu punab
lodjapuu punab
meenub vana Vene film
aastate tagant
teeraja ääres
teeraja ääres
ao eel mullakuhilad
mutid on öötööl
õunapuu ägab
õunapuu ägab
küllusliku saagi all
kes seda korjaks
ämblikuvõrke
ämblikuvõrke
sätendab rohukõrtel
päev tuleb ilus
lumemarjapuu
vana maja ukse ees
valgeid marju täis
august maasikas
august maasikas
kadakatüve varjus
vihmahoo tulles
kaugel metsa sees
kaugel metsa sees
vana maja rohutirts
uneviise saeb
ojapervel hääl
ojapervel hääl
keegi rabinal ruttab
öisele teele
koidab pilvine
koidab pilvine
päev udu hõljub külal
haned on tasa
kaku huiked ja
kaku huiked ja
hõbekuusk sauna kõrval
hahetavas aos
päiksesõõr tõuseb
päiksesõõr tõuseb
vana maja tagant kuusk
must nagu süsi
iidne kogeneem
iidne kogeneem
päike sillerdab laintel
sadamas paadid
tunned sügise aimust
ja talve jäist tallermaad
18. august 2015. a.
Allikas: Lauri Pilter „Laikmaa välu“ Tallinn, 2021
Selgituseks: Prosaistina tuntud Lauri Pilter tunneb end hästi luules. Lõuna-Eesti maastikud, esivanemate tarkus, viited kirjandusklassikale - kõik kokku moodustab sulami, mis on seotud meeldivate meenutuste, emotsioonide, avastustega. See on vaatleja ja unistaja raamat. See on maailm, kus on turvaline olla