Venda Sõelsepp „Holmi kaldal meremärgi all“
Ei tohi maha magada neid valgeid öid
Neid valgeid öid, mil kutsub holmi kallas
Ja sume õhtu viib mu meremärgi alla.
Ei saagi uinuda neil valgeil öil.
Näe, kuis teispool Karurahu hõõgub läänekaar
Ja laine magab.
Üks eksind pilvepoeg on Hobulaiu taga
Ja kivil istub kajakate paar.
Suur päike kadus. Mustab kauge muul
Ja muuli ääres suured vaiksed laevad.
Kes teab: maa teisel poolel taevas
Niisama lõõskab? Ehk niisama puhkab tuul?
Neil seal on koit
Ja päikesele ütlevad nad tere
Ao karges hinguses kui tõuseb ta Ohoota merest
Ja punab rannakaljudel ta verev loit.
Kuid praegu hõõgub taevas teispool Karurahu
Ja laine magab.
Öö tuleb tasakesi linna tagant
Ja üle meremärgi laotub õhturahu.
Kui võrratu on Maa. Ja öö on soe .
Las ainult eha leegitsuses laine magab
Ja kauge silmapiiri taga
Las uitab ainult helevalge pilvepoeg.
Ei uinuda või! Ei siin, ei sealpool Maad.
Et kivil tukkuda võiks kajakate paar…
Allikas: Sirp ja Vasar, 1962, 27.juuli lk 3