Venda Sõelsepp "Olen ju ikka siin seisnud"
(Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamise puhul Haapsalus)
Ei! EI!
Kogu mu austuse juures sinu vastu,
ülla sandlipuu tules põlenu,
puhtast tuhast puhtana tõusnu,
taastulnu ja –läinu,
päikeselind Fööniks –
ÄRA SEA END MINU RITTA!
Sest sina ju ei tea, mis tähendab olla
kildudeks pekstu,
ilkuva lumpeni taldade tallata
allapoole pori,
täissüljatu,
olematu.
JA OMETI OLLA!
Ärge hüüdke mulle „Tere taastulemast!“
Kes pole kunagi läinud,
ei saa iial tulla –
sest läbi Paala, Võnnu, Narva, Sinimägede,
läbi metsavendade mustavate kuusikute,
läbi pööningute liivust väljakaevatud
ja lootusetuse öhe
triangulatsioonitornidele heisatud
lippude
OLEN MA JU IKKA SIIN SEISNUD!
Ühtala olnud
siinsamas su südamesilmade nutta,
hingekämmalde hellitada,
taevasmadalalt hall,
maapaeselt krobeline.
Allikas: Töörahva lipp, 1958, 25. september
Lääne elu, 1994, 26. november, lk 4