Venda Sõelsepp „Sügissonetid“
Paar nädalat ja juba ongi august,
ja koduaias sügisõite panoraam.
Õhk tuule-selge, kauge mere-, metsataam
kui peeglis näitab sügissinist laugust.
Siin tunnen kehas nagu tinast raugust –
tean, varsti ilmub lossiaknal Valge Daam.
Ja minu hing on sama kahvatu ja kaam. –
Mis, kes küll olematuks muudaks kaugust,
Mis lahutab mind õitsvast sügisastrist,
su nõtkeist liikmeist, roosast alabastrist?
Ja kuidas leida tee, mil koduvärav
kord avaneb, su tugev kätehaare
ja sinu naeratus, veel noor ja särav
mul kinnitab, et leidsin oma saare…
Kirjutatud Karamkenis 1948
Allikas:
Akadeemia, 2023, nr 7, lk 1281-1282
Selgituseks:
Venda Sõelsepp – 100, käsikirjadest valinud ja kommenteerinud Jüri Kaldmaa